Idas oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, kuid Aleksandrio, Antiookia ja Jeruusalemma vana patriarhaadid olid administratiivselt iseseisvad. Õpetuses ja kristlikus praktikas olid sajandite jooksul tekkinud kirikute vahel erinevused. Läänes peeti tähtsaks moraalseid põhjendusi ning keskseteks mõisteteks olid patt, karistus, tasu, isiklik pääsemine. Idas aga arutleti kristluse ja kolmainsuse küsimuste üle ning pöörati tähelepanu müstikaga seotud vagadusele ja kloostrielule. Ida kirikus kasutati armulaual hapendatud leiba ja läänes hapendamata leiba. Idas lubati preestritel enne ametisse pühitsemist abielluda. Läänes aga nõuti preestritelt tsölibaati. Idas oli ristimisega ühenduses kasutusel müsriga võidmise sakrament. Läänes arenes see hilisemas eas toimuvaks konfirmatsiooniks. Pärast Lääne-Rooma riigi hukkumust 476 aastal algas Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel võitlus ülemvõimu pärast kirikus. 381
õpetus e monofüsiitlus. Siis kaasnes ka kloostrite teke, paljudel kristlastel tekkis soov oma vajadustest vabaks saada seda võimaldas ainult kasin elu lihasuretamine ehk askees. Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud ristiusulised kõrbetesse neid nim ermiidid(erakus) või mungad, nii tekkisid nendest riigi ääraaladel kogukonnad, peagi korraldati munkade ühielureeglid, pannes aluse kloostrielule. Hilise vanaaja silmapaistvam tegelane oli Augustinius, nooruses sai ta paganana hea hariduse ja vanana pöördus ema mõjutusel ristuusku. Temalt pärineb ka pärisusu õpetus, selle kohasle langes pattu esimene inimene Aadam paradiisiaias. Augustiniuse kõige kuulsam teaos on ,,Jumalariigist".
Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel. Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus). Kujunes kristlik õpetus antiikkultuuri taustal (Cassiodorus), intellektuaalse kloostri idee. Algas kloostrielu 3. saj. Lõpust Egiptuses, kus kujunesid eremiitide kogukonnad. Põhiliseks tegevuseks sai askees. Lääneosas muutus kloostrielu aristokraatlikuks pelgupaigaks. Keskaegsele kloostrielule pani algus Benedictus Nursiast, kes asutas 526 Monte Cassino kloostri. Põhiteesiks sai mõõdukus ja kuuletumine kloostrireeglitele. Lõviosa kloostritest kõrgeskajani olid benediktlaste loodud. Antiigi langusperiood algas 6. saj. keskpaigal, peale seda kui Bütsantsi keiser Justinianus üritas Rooma riiki uuendada. Justinianus purustas vandaalid ning alustas goodi sõja ja üritas Hispaania vallutada. Allakäigule avaldasid mõju 6. saj. keskpaiku ikaldus ja katk
annaabi.ee 
