Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha Benedictus Nursiast. Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele ning benediktlaste ordu, mis oli tähtsamaks instutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid. Tähtsamad sellised keskused olid Tours, St Gallen ja Metz. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Missa on katoliku kiriku liturgia. Seda peetakse 1 kord päevas. Missa jaguneb kaheks: eelmissa ja peamissa. Keskajal tegemist katoliku kirkuga. Keskajal loetakse helilaade alt üles. Kreekas loeti ülevalt alla. Päeva teenistuste loetelu: 1. MATUTINUM enne koitu 2
legaliseerimise üle ja 3. okt ajaleht ,,Postimees" kirjutas: Rumeenia peaministri Calin Tariceanu juhitav valitsus jäi ametisse, kuna umbusaldus hääletus kukkus läbi. Sotsiaaldemokraadid ehk opositsioonis olev partei kritiseeris valitsust rikaste ja vaeste vahel haigutava lõhe suurendamises. Rumeenia Sucevita klooster Suurim neljast Bucovina maalitud kloostreist (ehitatud 14.saj. lõpus). Rumeenia vapp Kasutatud kirjandus 1. ,,Maailma teatme atlas", D.Kinderslay, 2000a. 2. ,,AXIS Geograafia-entsüklopeedia. Euroopa. Aasia", Odamees OÜ, 2000 3. ,,Maailma riigid", AS Regio, 2001 4. Euroopa Liit, http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/romania/index_et. htm 5. Bukarest, http://www.bucuresti.ro/ 6. Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Rumeenia 7
Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele, ning asutas 529. aastal benediktlaste ordu, mis oli eriti keskajal üheks tähtsamaks institutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Väga oluline on benediktlaste panus roomakatoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule, suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid, mis määrasid suurema piirkonna laulu-ja noodikirjastiili. Tähtsaimad sellised keskused olid Tours (Prantsusmaa), St Gallen (Sveits) ja Metz (Lotring). 19. ja 20. sajandil panid benediktlased aluse vahepeal hääbunud keskaegse laiilutraditsiooni teaduslikule uurimiseleja taaselustamisele. (Eestlastest käis Prantsusmaal õppimas Jaan-Eik Tulve) Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga. 1. Tunnipalvus (offlciiiin) - lihtne
annaabi.ee 
