Itaalia. Pilt4. San Miniato al Monte kirik Firenzes. Itaalia. Pilt5. Wormsi toomkirik. Saksamaa. Pilt6. Mainzi toomkirik. Saksamaa. Pilt7. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Saksamaa. Pilt8. Wartburgi linnus Eisenachis. Saksamaa. Pilt9. Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon. Prantsusmaa. Pilt10. Notre Dame de la Grande kirik Pointiers's. Prantsusm. Pilt11.Tornlinnus Dinant'is. Prantsusmaa. Pilt12. Toweri kindlus Londonis. Inglismaa. Pilt13. Viimne kohtupäev Vezelay kloosterkiriku portaal. Pilt14. Kristuse sünd. Hildesheimi St. Micheali kiriku pronksuksed. Pilt15. Eeva paradiisiaias. Pilt16. Püha Peetrus. Saint Pierre kirik Moissacis. Pilt17. Naine ja deemon Vezelay kloosterkiriku kapiteel Pilt18. Krutsifiks Lichtensteini lossist. Pilt19. Laemaaling St. Michaeli kirikus Hildesheimis. 3 1 2 3 4 5 6 7 8
Gooti kunsti (12-16. saj.) nimetus on antud hiljem, kuskil 16-18. saj., Uusaja alguses. Gootika jaguneb Varagootikaks (12. saj II pool 13. saj algus), Kõrggootikaks (13-14. saj.) ning Hilisgootikaks (15-16. saj.). Tol ajal oli feodalismi õitseaeg ning rüütlikultuuri kõrgperiood. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse, kaubandus elavnes, tekkis tööjaotus. Suureneb maksukoormus, mis põhjustab ülestõuse ja talurahva sõdu. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal aastal 1944 St. Denis' kloosterkiriku valmimisega. Uudse arhitektuuriga loodeti ligi meelitada palverändureid, oli kuningavõimu sümboliks (sinna maeti kuningaid). Arhitektuuris domineeris veel sakraalne ehitus, kuid linnaelu elavnemise tõttu kasvas ka ilmalike ehitiste osatähtsus. Arhitektuurisüsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sambad, tugipiilarid ja tugikaared välisvaates, vertikaalsus e
11.2007 Eriti oluline graafika Gravüür - üksikud graafika leht Kõige tuntum Dürer Puugravüür ja vasegravüür (sakslaste leiutis Puugravüür - sinna lõigati sisse kujundid, mis kaeti värviga Puulõikeid võib nende klotside järgi teha ka sajandeid hiljem, mõned Düreri suuremad puulõike teosed on alles, nende järgi on tõmmiseid tehtud 17- 18.sajandil ja ka tänapäeval Vaskplaat nii kaua ei säili Matthias Grünewald Tiibaltar Isenheimi kloosterkiriku haiglas, mis ravis katku- ja nahahaigeid Kristus on väga piinlev ja ta keha on kaetud roheliste täppidega Mõjutanud saksa ekspressionistlikku maalikunsti Tavaline tiibaltar, kus puuduvad puust kujud ja reljeefid, praegu asub Prantsusmaal Colmari muuseumis Püha Antoniuse kiusamine Albrecht Dürer Mitmekülgne kunstnik, lisaks graafikale ka maalikunstnik ja kunstiteoreetik Pärit kunstnikuperekonnast, saavutas juba 13-aastasena nii hea tasemega
annaabi.ee 
