Tekkinud sade ei lahustunud täielikult lahj. HNO3 toimel. Seega leidub lahuses I rühma anioone. Lisasin analüüsitavale lahusele BaCl3. Sadet ei tekkinud. Järelikult ei olnud lahuses II ja III rühma anioone. Eelkatsete käigus sain teada, et lahus ei sisalda järgmisi anioone: CO 32-, [Fe(CN)6]3-, CrO42-, [Fe(CN)6]4-, Cr2O72-, SO42-. I- tõestamine Lisasin H2SO4-ga hapestatud lahusele paar tilka tolueeni. Seejärel lisasin tilkhaaval kloorvett. Tolueeni kiht ei muutunud lillakaspunaseks, järelikult ei leidunud lahuses jodiidioone. Br- tõestamine Lisasin H2SO4-ga hapestatud lahusele paar tilka tolueeni. Seejärel lisasin tilkhaaval kloorvett. Tolueeni kiht muutus pruuniks, järelikult on lahuses bromiidioonid. SCN- tõestamine Lisasin lahusele FeCl3. Lahus värvus oranziks. Selleks, et lahuses leiduks SCN--ioone, peab lahus värvuma punaseks. Järelikult puudusid lahuses tiotsüanaatioonid. Cl- tõestamine
Kontsentreeritud vesinikloriidhape sisaldab 37% HCl Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev ja sööbivate omadustega vedelik Reageerib enamike metallidega (va Cu, Ag, Hg, Pt, Au) HCl sooli nimetatakse kloriidideks Inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl Cl2 ajalugu 1774 a. leidis Rootsi keemik Scheele, et HCl kuumutamisel MnO2 `ga annab kollakasrohelise gaasi kloori Tehnika arenguga hakkas Cl kasutusala üha laienema U 1830 a. kasutati kloorvett inhalatsiooniks kopsutuberkuloosi, difteeria ja mõnede teiste haiguste puhul Esimese MS'i ajal kasutati massihävitusrelvana Cl2 huvitavat Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast chloros (rohekaskollane) Inimorganismis (70kg) on 95g kloori Keskmine lubatav piirkontsentratsioon õhus on o,oo3 mg/ Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kloor2.html Pildid: www.google.com H. Karik, Elemendid meis ja meie ümber, Koolibri 1994, leheküljed 50-55 H
Seega avastas kloori 1774. aastal Rootsis Uppsalas Karl Wilhelm Scheele. 1811. aastal andis aga kloorile nimetuse teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilise elemendi. Oma nimetuse sai kloor roheka värvuse järgi. 1811. aastal võeti kasutusele ka termin halogeen, mida kirjeldati kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid. Kloor ei leidnud kohe kasutamist. Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis. Kloori vesilahust (kloorvett) soovitati arstidele kui desinfitseerivat ainet laipade lahkamisel. Umbes 1830. aastal kasutati kloorvett inhalatsiooniks kopsutuberkuloosi, difteeria ja mõnede teiste haiguste puhul. Tehnika arenguga hakkas kloori kasutamisala üha rohkem ja rohkem laienema. Esimese maailmasõja ajal leidis kloor ootamatut kasutamist massilise hävitamise relvana. 3 Asukoht perioodilisustabelis
käes tumeneb. 2.Pb- ja Hg-(ühevaletse) soolad annavad valge sademe. Br- 1.AgNO3 annab kahvatukollase sademe. 2.Kloorivesi eraldab broomi. I- 1.AgNO3 annab kollase sademe. Vabajoodi võib avastada tärkliskliistriga(värvub siniseks). HI soola lahusele valada pisut tärkiskliistrit ja lisada tilk HNO3 või veidi kloorvett. Lahus muutub siniseks. ClO- 1.ClO-soolad on püsivad ainult aluselistes lahustes.Hapustamisel eraldub kloor. 2.KI(hapustatud lahus ) värvub pruuniks(joodi eraldumine). 3.Indigo lahus ja teised orgaanilised värvid happelises keskkonnas valastuvad. ClO3- 1.Zn+H2SO4 taanduvad ClO3-Cl-ks.Kui HclO3 soolade
annaabi.ee 
