Ekstraversioon 2.Neurootilisus e tundlikkus 3. Sotsiaalsus e kontaktivõimelisus 4.Meelekindlus 5.Avatus. McCrae ja Costa 93. Eriksoni teooria (millist konflikti lahendavad noored). Erikson vaatab arengut stadiaalselt. Igas staadiumis vaja täita oma arenguülesanded, et liikuda edasi. Nooruses intiimsus vs isolatsioon. Lähedaste suhete loomine, armastus. 94. Isiksuse häired. ,,Uued" häired. 95. DSM. 5 diagnostika liigitust häiretele. 1.Klliniline häire- vaimsed ja õppimishäired 2.Isiksuse ja vaimse puud ehäired 3. Meditsiiniline iseloom, teravus ja füüsilised häired 4.Häire psühhosotsiaalsed ja keskkonna tegurid 5.Alla 18.a üldhinnang 96. Depressiooni levik. Antidepressandid tõstavad serotoniini taset ajus, mille liigsus pärsib dopamiini ringlust, mis omakorda lubab tunda naudingut. Bipolaarsuse häire Aaron Beck 97. Skisofreenia oluline omadus.
* psühhosomaatika valdkond arenes välja psühhoanalüütilisest paradigmast. Puudub kehaline/orgaaniline vastus sümptomile või häirele, siis saab seda anda teadvuse kaudu. 1960ndateni oli kogu psühhosomaatiliste uurimuste pagas valdavalt psühhoanalüütilise suunitlusega. Püüti seletada astmat, haavandeid. RHK-s on psühhosomaatiline nimetatud psühhofüsioloogiliseks. S.t. psühhosomaatiline meditsiin on seotud psüüholiste, füsioloogiliste ja sotsiaalsete teguritega. * klliniline psühholoogia käsitleb isiksuse kohanemist haigusega ja käitumuslikke reaktsioone mis haigusega kaasnevad. Peamiselt tegeletakse vaimsete probleemidega. Eesmärk on käitumise muutmine. * meditsiiniline psühholoogia põhineb mehanistlikul mudelil. Tendents on holismi suunas. Tegeleb põhiliselt patsiendi-meediku omavaheliste suhetega ja orienteeritud peamiselt ravile. * käitumuslik meditsiin algas umbes siis kui algas biopsühhosotsiaalne lähenemine. Siin on
säilitamiseks. Tunnused: teadvuse häired, südameteegevuse häirumine, krambid, sulgurlihaste lõtvumine, enamasti läheb agoonia üle kliiniliseks surmaks, aga võib ka ise välja tulla nt mürgistuse puhul (kerglagunevad mürgid või piiripealsed kontsentratsioonid), II. kliiniline surm- puudub teadvus, hingamine, südametöö, aga rakud ja koed on veel eluvõimelised (erinevad koed on erineva tundlikusega, kõige tundlikumad on ajukoore rakud), klliniline surm kestab 4-5 mini, mis võib lüheneda või pikeneda. Kliinilisest surmast inimene ise välja ei tule, on vaja elustamist ehk reanimatsiooni. Olukorras, kus elustamine jääb hiljaks ja inimene jääb VEGETATIIVSESSE seisu. III Bioloogiline surm- meditsiinis =bioloogiline surm ajusurmaga. 48 Tavaliselt diagnoositakse surm mitmete tunnuste kokkulangemisel pupillide refleksi puudumine, keha jahtumine jms
annaabi.ee 
