reguleerimine. Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Läänemere kaitse. 1992 Merekaitse üldleping. Lõpetada jäätmete tahtlik merre suunamine. 1992 Ohustatud taime ja loomaliikide rahvusvaheliste kaubastamist puudutav konventsioon. Lõpetada ohustatud taime ja loomaliikide kaubitsemine ja korraldada rahvusvaheline järelvalve . 1993 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Maailma ja eri troopiliste vihmametsade liigirikkuse kaitse. 1994 ÜRO kllimamuutuste konventsiion. Pidurada kasvuhoonegaaside tootmist ja metsade hävimist . 1994 Maailma looduse fond( wwf) 1961. Hankida raha IUCN-i projektidele ja ohustatud liikide päästmiseks ning looduskaitsealade asustamiseks arengumaades. Greenpeace. 1971. Kaitsta loodust ja rahu maailmas. Rooma klubi. 1968. Rahvusvaheline teadlaste ja poliitikute arutelu ja uurimiskollektiiv, kes huvitub loodusressursside küsimustest ja inimkonna tulevikust.
1) Globaalne soojenemine, millele eestlased ei pööra palju tähelepanu. Olgugi, et siinses kliimas see suuri muutusi endaga kaasa ei too, on olukord Aafrikas aga sootuks teine. Varem kümnete aastate tagant toimunud põuad on Ida-Aafrikas saanud ÜRO andmetel lausa tavaliseks nähtuseks. Loodusest palju sõltuvatele hõimudele ei jää aega enda kogumiseks. Rahvusvahelise Migratsiooniameti andmetel on keskkonnapõgenikke aina rohkem. Kllimamuutuste tagajärgede eemaldamisele on hakatud aina enam tähelepanu pöörama, kuid tarbimises muutus ei kajastu. Läänelikku trendi järgides soovitakse saada võimalikult palju võimalikult odavalt - fossiilkütuseid, tehaseid, masinaid, suuri linnu. Lisaks kliima soojenemisele on selline eluviis kaasa toonud soo onikihi hävimise ning reostuse, mille likvideerimine nõuaks ka tarbimise peatamise järel aastakümneid pingutusi. 2015
ennustada, samuti tähendab praeguse põlvkonna heaolu kestmine ikkagi ju tootmise suurenemist. Teema tekitas ka arutelu lääne ühiskonna väärtushinnangute üle ja eelduse, et majanduskasvu esmaseks pidav maailmakorraldus on sügavalt mehhanistlik ja patriarhaalne, mis üritab põlistada jätkuvalt seniseid süsteeme, mis on keskkonnaprobleemide esimene tekitaja. Samas suunas aga jätkati ning 92.aastal Rio de Janeiros korraldatud konverentsil võeti vastu mh Agenda 21, kllimamuutuste ja mitmekesisuse konventsioon, säästva metsanduse põhimõtted jne; lepiti kokku, et iga riik peab tegema tööd nii iseseisvalt kui ka koostöös teistega, et ülemaailmseid keskkonnaprotsesse reguleerida. Kokkuvõtet tehes selgus, et käegakatsutavaid tulemusi saavutatud ei oldud, ning jätkuvalt on põhiküsimuseks see, miks selgelt sõnastatud ja süvenevad probleemid peavoolu poliitikuid tegudele ikka sunni. 57.Säästliku arengutee probleemid.
annaabi.ee 
