Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristallhdraat- kristalne aine, mille koostises on vee molekulid. Kontsentreeritud lahus e kange lahus- lahus, milles on lahustunud ainet palju ja lahustit vhe. Lahjendatud lahus- lahustunud ainet on vhe ja lahustit palju. %=m1/m1 + m2 x 100% (MASSI %). %=V1/V1 + V2 x 100% (MAHU %). Pihus- segu, milles ks aine on suhteliselt htlaselt pihustunud teises.
KORDAMISKSIMUSED: ALKAANID Misted: atskliline hend- ssinikuahela liigitus, puuduvad tsklid. tskliline hend- ssinikuahela liigitus, sisaldavad ssinikuahelas hte vi mitut tsklit. ssivesinik- ssiniku ja vesiniku hend. kllastunud ssivesinik- org. hendid, mille ssinike aatomite vahel on kovalentsed ksiksidemed. kllastumata ssivesinik- org. hendid, kus ssinike aatomite vahel on kaksik- vi kolmiksidemed. funktsionaalne rhm- ssinikuahela kljes olev tunnusrhm, mis mrab ra aineklassi ja mrab ra talle iseloomulikud omadused. hefunktsionaalne hend- hendid, mis sisaldavad ainult hte liiki funktsionaalrhmi. mitme- ehk polfunktsionaalne hend- kui ssinikuhendi molekulis on vesiniku
Phiosad: Kolde phielement on pleti.(suurel katlal vib neid olla kuni 24 vi rohkemgi) Primaarhk ja ktusetolm sisened keskmisesse pletitorusse ja peale selle osa hku antakse kljepealt. Kolle on tidetud leegi , leek peab olema enamvhem kolde keskel. Suitsuimejad aitavad koldel leeki tekitada. Kolde saht on alt kitsenev ja all asub punker, kuhu langed kik slakk. Trummel on tidetud igasuguste keeruliste seadmetega. Trumblist vljub kllastunud aur, kllastunud aur liigub lekuumendisse aga lekuumendi on mitmeastmeline 1)lbib see aur laelekuumendi(torud) 2)Siis konvektiivlekuumendi(he astme) ja siis esimesse 3)Lheb turbiini(tarbijale.) ##Klassifikatsioon.## Kik energia allikad , mida kasutatakse jagatakse 2te rhma: 1) Taastuvad 2) Mitte taastuvad Taastuvateks energia allikateks nim. taastuvad ktused (puit, paike, tuul, vesi. Mittetaastuvateks eneriga allikateks on mittetaastuvad ktused , kik fossiil ktused.
Toitevrtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab tielikul oksdatsioonil Thtis on ka see, et toit oleks tasakaalus. NITED ssivesikud ja valgud~17MJ/kg rasvad~39MJ/kg VAJADUSED: Vaimse t korral 12MJ(2900kcal) pevas Fsilise t korral 19MJ(4550kcal) pevas INIMESE TOIDUKAART Inimene on omnivoor- kigesja ks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida Varud akumuleeruvad kas rasvkoena vi glkogeenina leliigsed toitained vljastatakse organismist Rasvad Taimsed(lid) ja loomsed rasvad Kllastunud ja kllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Kllastumata rasvad on olulised nrvitalitluse jaoks Ssivesikud ehk Sahhariidid Philine organismi energiaallikas Vaimse t puhul on nende vajadus suurem Varuaineks glkogeen Liigsed kogused vivad muutuda rasvkoeksOlulised on seedimatute ssivesinike leidumine toidus just seedimise korrashoiu mttes Valgud Taimsed ja loomsed 20 aminohappest koosnevad 8 on asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust
Ssivesinikud Heterotsklilised hendid hefunktsioonilised Mitmefunktsioon derivaadid ilised derivaadid Lihtderivaadid Süsivesinike sisemine klassifikatsioon arvestab nende sidemete iseloomu ja struktuuri: SSIVESINIK Atskliline Tskliline Kllastunud Kllastumata Kllastunud Kllastumata Aromaatne (areen) Alkeen Alkn Alkeen Alkn Isomeerianähtus Isomeerid on keemilised ühendid, millel on ühesugune koostis ja molekulmass, kuid erinev molekuli ehitus ning füüsikalised- ja keemilised omadused.
Alkaanide biodegradatsioon toimub nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes. Igal mikroorganismil on kindel spekter ssivesinikke, mida nad on vimelised lagundama. n-alkaanidest lagundatakse kige paremini molekule vahemikus C10-C24, viksema ja suurema arvu ssiniku molekulidega n-alkaane mikroobid ei lagunda vi lagundavad vga aeglaselt. Mulla mikroobidest on kuni 20% vimelised lagundama ssivesinikke. Kllastumata ssivesinikud on raskemini lagundatavad kui kllastunud ssivesinikud. Naftaproduktide lagundamisintensiivsus merevees 1-30 mg m-3 pevas, mullas 0.3% pevas (10 C juures) Lagundamist limiteerivateks teguriteks meres on madal temperatuur, madal mineraaltoitainete kontsentratsioon, hapniku defitsiit. CH3-CH2-CH2-CH3 + NAD(P)H2+ +O2 ------> CH3-CH2-CH2-CH2OH + NADP + H2O n-alkaanide oksdeerimine alkaani monooksgenaasi (hdrokslaasi) vahendusel Aromaatsed ssivesinikud (BTEX = benseen, tolueen, ksleen, etlbenseen) on sltuvalt
annaabi.ee 
