Esseist. ● Kriitik. ● Tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas. ● Tuntuimad teosed on "Stepihunt", "Siddhartha" ja "Klaaspärlimäng". Teosed • "Peter Camenzind" (1904, romaan) ● "Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ● "Gertrud" (1910, eesti keeles 1997) ● "Rosshalde" (1914) ● "Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997) ● "Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920) ● "Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994) ● "Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965) ● • "Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004) • "Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003) • "Nürnbergi reis" (1927) • "Stepihunt" (1927, eesti keeles 1973, 1993 ja kahes trükis 2002) • Narziss ja Goldmund" (1930, eesti keeles 1995 ja 1996) • "Tee sissepoole" (jutustustekogu, 1931) • "Hommikumaaränd" (1932, eesti keeles 1986 ja 2004) • „Klaaspärlimäng" (1943, eesti keeles 1976 ja 2006)
neiud, et panna rüütleid oma karskusevannet murdma. Isegi Graalirüütlite kuningas Amfortas murrab vannet ja Klingsor röövib temalt püha oda, millega piinati ristilöödud Kristust. Klingsor lööb Amfortasele odaga haava, mis ei parane enne, kui "lihtsameelne, kes saab targaks läbi kaastunde" tagastab talle oda. Esimeses vaatuses näeb lihtsameelne noormees Parsifal kuninga kannatusi. Teises vaatuses rändab ta Klingsori valdustesse, kus teda kutsub nimepidi ja suudleb emalikult kauneim naistest Kundry. Suudlusega meenub Parsifalile tema päritolu ja lahutamine emast. Tänu päritolu meenumisele haarab Parsifali kaastunne kõige elava vastu ja ta suudab Kundry võrgutamisele vastu seista, hävitada Klingsor ning oda tagasi võita. Kolmandas vaatuses pöördub Parsifal tagasi Graalirüütlite juurde, et ravida Amfortase haav ning päästa ta kannatustest. Aeg saada nägijaks!
teoloogia, kujutluspildi ja mõiste indogermaanlikku binaarsust, millega Hesse üsna hädas on. Ta esitab oma arusaamu seejuures freudistlikus raamistuses ja euroopaliku kultuurikriitika tuttaval maastikul. MUUD TEOSED ·"Peter Camenzind" (1904),romaan ·"Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ·"Gertrud" (1910, eesti keeles 1997) ·"Rosshalde" (1914) ·"Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997) ·"Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920) ·"Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994) ·"Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965) ·"Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004) ·"Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003) ·"Nürnbergi reis" (1927) ·"Stepihunt" (1927, eesti keeles 1973, 1993 ja kahes trükis 2002) ·"Narziss ja Goldmund" (1930, eesti keeles 1995 ja 1996) ·"Tee sissepoole" (jutustustekogu, 1931) ·"Hommikumaaränd" (1932, eesti keeles 1986 ja 2004) ·"Klaaspärlimäng" (1943, eesti keeles 1976 ja 2005) ·"Astmed" (luulevalimik 1961)
aastal valmiskirjutatud novell ,,Peter Camenzind", kus on palju tema autobiograafiat ning mis jääb kõige kuulsamaks kuni praeguseni. Teostega, nagu ,,Stepihunt", ,,Siddhartha" ja ,,Klaaspärlimäng", tagas Hesse omale kindla koha kirjanduse ajaloos. 1946. aastal autasustati ta Nobeli preemiaga kirjanduse valdkonnas. Tema teoseid hakati kõikide maailma keeltesse tõlkima veel tema omaenda elu vältel. Esseekogu ,,Pilk kaosesse", romaan ,,Demian" ning ,,Klingsori viimane suvi" olid kirjutatud I maailmasõja ajal, mil tema loomingusse tekkis kriis, mida teosed ka väljendavad. Kõige kuulsam ning kõige suurema kriisimõjuga oli teos ,,Stepihunt". Hiljem kirjutatud ja kuulsaimad Hesse teosed olid romaan ,,Narziss ja Goldmund", ,,Hommikumaaränd" ning ,,Klaaspärlimäng". Arvatakse, et Hesse on kõige tõlgituim saksa kirjanik, peale vendade Grimmide. Konkreetsemalt öeldes on Hesse teoste lugejaid Ameerikas ja Aasias milljoneid
Lõpuks viiakse kuld tagasi Reini jõkke, kuid jumalate riik hävib. Tetraloogiat kanti Bayreuthis ette antiiktragöödiate eeskujul nelja päeva jooksul. Viimase ooperi "Parsifal"1882 sisu aluseks on keskaegse kirjaniku Wolfram von Eschenbachi poeem. Ooperi idee on - ainult see võib tuua lunastuse, kes on võimeline loobuma maistest hüvedest. Tegevus toimub Graali rüütlite keskel, kelle valduses on pühad reliikviad: Kristuse karikas ja püha oda. Parsifal hävitab pahelise Klingsori lossi ja tervendab püha oda abil kuningas Amfortase haavad. Parsifalist saab uus Graali kuningas. Kristlik müsteerium kulgeb staatiliselt, selles on palju sümboolikat, polüfoonilisi koore ja meisterlikku orkestrikäsitlust. Elu viimastel aastatel tegeles Wagner usuküsimustega. Ta oli veendunud, et ainult religiooniga seotult võib muusika saada tõeliseks kunstiks ("Kunst ja religioon"1880). Lehekülg 8
Lillede ja lindude eelistustest selgub ka juugendi soositud värvigamma, milles olid eriti hinnas violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised ja teised analoogsed värvid, eriti paabulinnuvärvid. Helilooja Richard Wagner (1813 1883) oli see, kes kinkis juugendile ühe selle kõige armastatumatest motiividest lille vormis neitsi. Ooperi "Parsival" teises osas püüab kangelane vastu panna lilleneidude võludele, kes püüavad teda hukutada Klingsori võluaias. Lill-neitsid on arvatavasti avaldanud üsnagi suurt muljet XIX sajandi lõpu keskklassi meestele. Juugend-disainis on arvukalt näiteid naistest, kes ilmuvad lilledest, neidudest kui lilledest või neitsitest lilledeks muutuvatena. Naisi kujutataksegi tavaliselt kahe erineva tüübina. Esiteks kas mingite lillelaadsete olenditena, keda iseloomustavad õrn neitsilik ilu, voogavad rõivad, läbipaistvad loorid ja langetatud silmalaud
annaabi.ee 
