Tsitre klindisaar jne. Lahemaa klindilõik - levib Muuksi ja Palmse vahel ligi 70 kilomeetril. Seda lõiku iseloomustavad merest eemaldunud 3-10 km ja tugevasti liigestatud, osaliselt kuni täielikult mattunud klindiastangud. Nt. Valgejõe klindilaht, Loobu klindiorg jne. Lääne-Viru klindilõik - levib Virumaa lääneosas Palmse ja Kalvi vahemikus ligi 95 kilomeetril. Klindilõiku iseloomustavad kõrge (üle 60 m) paeplatoo. Näiteks Sagadi klindiplatoo, Kunda klindilaht jne. Ida-Viru klindilõik - hõlmab umbes 95-kilomeetrise osa Kalvi ja Sillamäe vahemikus. Sellele on iseloomulik suhteliselt sirgjooneliselt kulgev kuni 55 m kõrgune astang. Näiteks Kalvi klindisaar, Saka-Ontika-Toila klindiplatoo, Päite klindiplatoo. Vaivara klindilõik - levib Virumaa idaosas Sillamäe ja Meriküla vahemikus ligi 40 kilomeetril. Sellele on iseloomulik tugevasti purustatud ja deformeeritud klindiastang. Näiteks Vaivara Sinimäed, Sõtke klindilaht jne.
1941. aastal põletasid taganevad punaarmeelased selle maha. Pühajõe org Päite maastikukaitseala · (128,3 ha, moodustatud 2005) hõlmab Ida-Viru klindilõigul suure osa Päite klindiplatoost. See on loodud klindi kaitseks Toila ja Sillamäe vahelisel alal. Klint jääb siin oma kõrguselt (kuni 42 m) alla Ontika maastikukaitseala omale, kuid atraktiivsuselt võib seda isegi ületada, sest astangut ääristav klindimetsariba on kitsam ja klindiplatoo avatum. Päite pank. Vaivara maastikukaitseala · (79 ha, kaitse all 1959. aastast, kaitseala 1998. aastast) hõlmab u 3 km pikkuse kolmest pangaskerkelisest künkast (Tornimägi, Põrguhauamägi, Pargimägi) koosnevad Vaivara Sinimäed. II maailmasõjas olid Sinimäed ohvriterohkete lahingute tallermaaks. Küngaste omapärasele päritolule (sinisavi-diapiiride poolt tõstetud hiidpankad) lisavad ajaloohõngu jäljed nii Põhjasõja (Rootsi kants) kui II maailmasõjaga
Kui jälgida sügavalt aluspõhjakivimitesse lõikunud klindilahtede ja -saarte astangujoonte kulgu, on selle lõigu pikkus ligi 90 km. Klindilõigu eripära on eelkõige Suur-Tallinna klindilaht selle mattunud ürgorgude ja klindipoolsaarte, -neemikute ja -saarte labürindis. Suur-Tallinna klindilahe geograafiliseks vasteks on Tallinna laht, mis süüvib poolkaarjalt kuni 7 km ulatuses ja 18 km laiuselt Põhja-Eesti paeplatoo ja Lasnamäe klindiplatoo vahelisel alal. (vaata lisa 2, joonis 5.) 13 Ida-Harju klindilõik on ligi 70 km pikk. Klindilõigule on iseloomulik keeruline väliskuju, osaliselt mattunud ja ridamisi klindineemikuid, -poolsaari, -saari, -lahtesid ja -orge moodustav klindiastang. 14 Lahemaa klindilõik see on umbes 70 km pikk. Klindilõigule on iseloomulik osaliselt või täielikult mattunud, tugevasti liigestatud ja merest eemaldunud laugevõitu klindiastang
annaabi.ee 
