Mikroevolutsioon võib ajaloolises mastaabis toimuda suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning on seetõttu uurimiseks kättesaadav. Liikide tekkimine geograafilise isolatsiooni tagajärjel on seotud lähteliigi areaali laienemisega või selle liigendumisega üksteisest isoleeritud osadeks mingite füüsiliste tekete tõttu (kliimamuutused, uute mägede või jõgede tekkimine jm.). Areaali laienemise korral satuvad antud kiiki kuuluvad populatsioonid uutesse mullastiku ja klimaatilistesse tingimustesse ning puutuvad kokku uute looma, taime, ja mikroobikooslustega. Populatsioonis tekivad pidevalt uued pärilikud muutused, toimub olelusvõitlus, avaldab toimet looduslik valik. Kõik see viib aja jooksul populatsiooni geenide koostise muutumisele mikroevolutsioonile. Populatsiooni veelgi kaugemale ulatuv evolutsioon võib aga juba viia uue liigi tekkimisele. Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega. Evolutsiooni tagajärjed:
Praeguse istutusmaterjali rikkaliku pakkumise juures on väga raske välja valida just seda ,,kõige sobivamat". Pealegi ei ole paljusid uutest sortidest veel katsetatud meie tingimustes kuigi pika aja jooksul, mistõttu pole teada, kuidas uued sordid peavad vastu meie kliimale või millisteks kujunevad nende dimensioonid. Kaunid reklaamfotod kataloogides (ja kahjuks ka aiandusajakirjades!) on tavaliselt tehtud väljaspool Eestit. ,,Rusikareegliks" on, et kui Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobib liik, siis sobib ka sort (liikide vastupidavuse kohta aga leidub põhjalik info E.Laasi dendroloogiaõpikus!). ,,Rusikareeglid" aga on rusikareeglid just seetõttu, et alati võib esineda neist kõrvalekaldeid. Eelkõige võivadki kõrvalekalded puudutada just talvekindlust. Ka ,,Iluaianduse käsiraamatus" toodud andmed talvekindluse kohta ei ole läbinud veel kuigi pikka ajaproovi. Kuidas siis ikkagi orienteeruda tohutus okaspuusortide valikus, mida aianduskeskused ja
populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need taimeliigi, mis suudavad edukalt üle elada talve ja viljuda. Kui introduktsiooni tingimused on sarnased või peaaegu sarnased tingimustega liigi kodumaal, siis nimetatakse liigi üleviimist naturaliseerimiseks. Seega nimetatakse naturalisatsiooniks ühelt poolt liigi introdutseerimist tema areaaliga analoogsetesse klimaatilistesse © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 5 tingimustesse, teisalt nimetatakse naturalisatsiooniks ka võõrliikide aklimatisatsiooni kõrgeimat astet. PUUDE- ja PÕÕSALIIKIDE RÜHMITAMINE Puittaimedeks nimetatakse mitmeaastaseid puitunud maapealse ja maa- aluse osaga taimi. Varre kuju ja arengu iseloomu järgi jaotatakse puittaimed: a) puud, b) põõsad, c) liaanid.
populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need taimeliigi, mis suudavad edukalt üle elada talve ja viljuda. Kui introduktsiooni tingimused on sarnased või peaaegu sarnased tingimustega liigi kodumaal, siis nimetatakse liigi üleviimist naturaliseerimiseks. Seega nimetatakse naturalisatsiooniks ühelt poolt liigi introdutseerimist tema areaaliga analoogsetesse klimaatilistesse tingimustesse, teisalt nimetatakse naturalisatsiooniks ka võõrliikide aklimatisatsiooni kõrgeimat astet. 76. Puuliikide rühmitamine kõrguse ja vanuse järgi. Tooge näiteid. Puud rühmitatakse kõrguse järgi sageli järgmiselt: I Ülikõrged puud, h > 50 m (hiidsekvoia, ranniksekvoia, harilik ebatsuuga, sitka kuusk, kaukaasia nulg, hiigelelupuu jt) II Kõrged puud, h = 36 50 m (harilik kuusk, harilik mänd, valge mänd, euroopa lehis jt)
annaabi.ee 
