kui tuletusmorfid. Sõnade morfotaktilistel äärealadel sõna alguses ja lõpus esinevad kliitilised morfeemid. Tuletusliited mõjutavad oluliselt sõna leksikaalset tähendust, nende abil saab moodustada isegi uusi sõnu. Võrreldes muute- ja tuletusmorfeemidega on kliitikud tüvega nõrgemini seotud. Sageli nad tegelikult ei seostugi tüvega, vaid liidetakse juba muudetud sõnavormidele või koguni tervikfraasile. Kliitikute ehk kliitiliste morfeemide tüüpnäiteks eesti keeles on liidepartikkel -ki (ei tulnudki, majagi). Kliitikute ülesanded ei ole kuigivõrd süntaktilised. Nad ei näita sõna suhet lause teiste sõnadega, vaid neil võib olla keerulisi pragmaatilisi funktsioone. Kõneleja kasutab neid tihti oma arusaamade või seisukohtade väljendamiseks või situatiivsete nähtuste rõhutamiseks. Selliseid funktsioone täidab ka eesti liidepartikkel -ki. Morfotaktiliselt asetsevad kliitikud
tunnuseline. Tänapäeval nimetav ja omastav tunnuseta, osastava käändel on tunnus (neli varianti t, d, da, 0). 18. Eesti keele kohakäänete kujunemine. Varasemas läänemeresoome algkeeles olid kohakääneteks latiiv (näitas tegevuse suunda), lokatiiv (näitas tegevuse kohta) ja separatiiv. Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed seesütlev ja alalütlev ning separatiivsed seestütlev ja alaltütlev. 19. Eesti keele kliitiliste käänete kujunemine. Essiiv (olev kääne) • Läänemeresoome algkeel: -nA (tegelikult juba vana Uurali lokatiiv) • Sõnavormi struktuuri tõttu oli essiiv tugevaastmeline! • Hiljem essiiv häälikumuutuste tagajärjel kadus: lõpuvokaal kadus lõpukao tõttu, siis kadus ka sõnalõpuline -n. • Eesti kirjakeeles on essiiv noorim kääne, mis võeti üle eR-st (seal lõpukadu ei toimunud) soome keele
Läänemeresoome algkeele eelsetes keelevormides oli olemas ainult üks kohakäänete kolmik, mille funktsiooniks oli igasuguse koha eristamine. Läänemeresoome keeltes on omane sisekohakäänetega edasi anda seda, mida ollakse kogumas või hankimas, eesti keeles aga on toimunud muutus ning sisekohakäänded on selles osas asendatud väliskohakäänetega. 19. Eesti keele kliitiliste käänete kujunemine. Komitatiiv e kaasaütlev Lõplikult kujunes see kääne 17. sajandi jooksul, areng on kirjakeeles jälgitav Sama tüvi esineb ka adverbides kaasa(s) ja ka. Abessiiv e ilmaütlev -ttAk/-t˘tAk (lms) > -t˘ta (tänapäeval) tt-sufiks on pärit juba Uurali algkeelest (sama tunnus on ka karitiivides, nt õnnetu), -k on olnud latiivi lõpp Terminatiiv e rajav -nnik >> -ni
annaabi.ee 
