Need arvutid tarvitavad ja toodavad väga lühikese aja jooksul väga suurtes kogustes andmeid. Tavaliselt on superarvutid spetsialiseeritud teatud tüüpi arvutustele, tavaliselt numbrilistele arvutustele, ning tänu sellele töötavad halvemini üldisemate andmetöötlus ülesannete puhul. Superarvutite mälu on väga hoolikalt disainitud, et tagada, et protsessor saaks pidevalt infot ja juhendeid. Superarvuteid ei kasutata ainult ilmaennustamises, vaid ka kvantfüüsikas, kliimauuringutes, molekulide modelleerimiseks ja füüsikaliste simulatsioonide jaoks. Kuna superarvutid on nii võimsad ja teevad palju arvutusi ning selle tagajärjel kuumenevad üle, siis on neid tihtipeale vaja jahutada. Tehnoloogiad, mis on välja töötatud superarvutite jaoks, sisaldavad: 1. Vektortöötlust 2. Vedelikjahutust 3. NUMA – arvuti mälu disain 4. Andmete paigutamist korraga kahele füüsilisele kettale, et neid kiiremini kasutada. 5. Paralleelseid failisüsteeme
Päriselu Kaks teadlasterühma valmistasid samaaegselt intelligentsed masinad, mis suudavad iseseisvalt andmeid analüüsides mõelda välja teooriaid ja omandada uusi teadmisi. See on oluline edasiminek tehisintelligentsi loomisel. Sellised robo-teadlased saab panna tööle näiteks uute ravimite leidmiseks. Nad suudavad läbi töötada väga palju andmeid ning sobivad seetõttu teadlaste abimeesteks bioloogias, kliimauuringutes ja astronoomias, kirjutas Reuters. Esialgu ragistavad nad oma ,,ajusid" siiski vähem ambitsioonikate ülesannete kallal. Walesi ülikooli teadlaste robot nimega Adam suudab viia läbi eksperimente pärmiga ning teha järeldusi selle metabolismi ehk ainevahetuse kohta. Lisaks järelduste tegemisele suudab robot välja mõelda ka järgmise vajamineva katse. Adam on maailma esimene robot, kes on iseseisvalt teinud uue teadusliku
1. Sissejuhatus Superarvuti on arvuti, mis kuulub esimeste hulka oma töötlemissuutlikuse, eriti arvutuskiiruse poolest. Se on ülisuure jõudlusega arvuti teadus- ja tehnikaülesannete lahendamiseks. Superarvuti on suhteline mõiste, mis ajas pidevalt muutub sedamööda, kuidas kõik arvutid järjest võimsamaks muutuvad. Neid arvuteid kasutatakse väga palju arvutusi nõudvate ülesannete lahendamiseks, näiteks kvantfüüsikas, ilmaennustamises, kliimauuringutes, molekulide modelleerimiseks ja füüsikaliste simulatsioonide jaoks. Mõiste superarvuti on aja jooksul palju muutunud ja tänane superarvuti kipub olema homne tavaarvuti. Tänapäeva paralleelsüsteemid põhinevad tavakasutuses olevatel serveriklassi mikroprotsessoritel nagu PowerPC, Opteron või Xeon ja kaasprotsessoritel nagu NVIDIA Tesla GPGPUs, AMD GPUs, IBM Cell, FPGAs. Enamus tänapäeva superarvutitest on
48. Võrdle maapinnatemperatuuri ja õhutemperatuuri aastast käiku. Maapinna temperatuure mõõdetakse vaatlusväljakutel taimestikust puhastatd avatud maapinnas. Termomeetrite näitude kujunemist mõjutavad siin paljud tegurid õhutemp, päikesekiirgus, sademed, pinnase mehaaniline koostis jt. Tihti nim neid näitusid ka temperatuurideks 49. Mis on mullatemperatuuri tsonaalseks taustaks ja millistest teguritest see sõltub? Tsonaalne taust on regionaalsetes kliimauuringutes üldklimaatiliste tingimuste iseloomustajaks. Nende näitajate konkreetsed väärtused igas punktis on määratud globaalsete kliimatekketegurite poolt, millistest tähtsamateks on atmosfääri üldine tsirkulatsioon ja päikesekiirguse reziim. 50. Iseloomusta maapinna temperatuuri geograafilist jaotust Eestis. Temperatuur langeb Sise-Eesti suunas, muutudes 5-6 kraadi piires. Kõrgustike mõju on jälgitav ligikaudselt samajoonte asendi järgi
annaabi.ee 
