haigustele, umbrohtudele ja ilmastikuoludele jne) riiklikul tasandil seadustatud. Euroopa Liidus on geneetiliselt muundatud lina kasvatamine keelatud. 1.3.1. Agrotehnika Lina kasvatuseks võiks põllumaa olla sõnnikuga väetatud juba aasta varem, sest mineraalide rohkus mullas pikendab lina õitsemisaega. Põllumaa tuleb lina külviks võimalikult vara ette valmistada: künda/kaevata põhjalikult eemaldades juurikad ja suured kivid ning äestada ühtlaseks. Seemned valitakse lähtuvalt kliimatsoonist, sordi saagikusest, soovitava õli koostisest ja kogusest, kiudude omadustest, haiguskindlusest, kasvatamise eesmärkidest jne. Linaseemne kattekiht on vaatamata läikivale pealispinnale kergesti vigastatav (vaba ligipääs haigustekitajatel), seega tuleks külviks kasutada võimalikult hästi koristatud ning üle talve hoitud seemneid. Seeme külvatakse meie kliimavööndis aprillis või mais, sest lina kasvamine ja küpsemine võib võtta aega 45 kuud
jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. 1.3 Vetevõrk Rootsis on pea 100 000 järve. Järved katavad ligi 10% maast. Vihma- ja sulavesi liigub kõrgematelt aladelt orgudesse, väikestest veekogudest suurtesse, et lõpuks jõuda merre. Järvede jääolud sõltuvad osalt järve suurusest ja sügavusest, osalt ka kliimatsoonist. Üsna suurtel aladel, kus on lihtne reljeef ja aluspõhi maapinnale lähedal, näit. Rootsi moreenmaastikus, ühtib pinnaveelahe põhjavee omaga. 4 2. RAHVASTIK Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas.
samal ajal kui näiteks puuvillal on see näitaja 13 %. Villa pakitakse samuti pallidesse, kuid need pallid on nõrgemalt kokku pressitud kui puuvillapallid. Villapallid erinevad puuvillapallidest ka selle poolest, et nende nurgad on ümaramad. Villapallide kaal kõigub samuti võrdlemisi suurtes piirides, sõltuvalt palli pressimise tihedusest ja villa tüübist. 2.18. Trümmide ventileerimine Lastitud laeva liikumisel ühest kliimatsoonist teise, nt. talvel põhjast lõunasse, toimub ka lasti temperatuuri muutmine, kuid aeglasemalt kui välisõhu temperatuuri muutumine kaupade suure koguse tõttu lastiruumides. Põhiliseks ohuks temperatuuri muutumisel on kondensaadi tekkimine kaupade pinnal ja selle tagajärjel nende märgumine. Kondensaadi tekkimise vältimiseks tuleb reguleerida trümmide mikrokliimat. Seda saab teha trümmide tuulutamisega. Kuidas trümme õigesti tuulutada,
annaabi.ee 
