Tegu on konspektiga, mis aitab valmistuda geograafia kliima-alaseks kontrolltööks. Juttu on atmosfääri ehitusest (atmosfääri kihid ja nende paksus, õhu tiheduse muutumine, temperatuuri muutumine jne.), ilmast ja kliimast (mõlema mõiste seletus, ilmaelmendid, kliimatekke tegurid), päikesekiirgusest ja koha geograafilisest laiusest (erinevad kiirgused; seletus, miks on suurlinnades ja suurte veekogude ääres, võrreldes ümbritsevate aladega, hajuskiirgusel suurem osatähtsus) ja pööripäevadest (kui tihti esinevad, millal esinevad, mis nendega kaasneb jne.)
(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa tiirlemine ümber päikese .. 2.geograafilised =>mandrite ja ookeanite paigutus geograafilised tegurid määrab ära asukoht. mandrite ja ookeanide paigutus Ilma tunused sademed ; tuulekiirus , rõhkond , tuulesuund Temperatuur õhuniiskus Rõhkkond Tuule suund sademed (Hulk) tuule kiirusuw otsekiirgus mis on nende erinevas .. Hajuskiirgus
globaalsete kliimatekketegurite poolt, millistest tähtsamateks on atmosfääri üldine tsirkulatsioon ja päikesekiirguse reziim. 50. Iseloomusta maapinna temperatuuri geograafilist jaotust Eestis. Temperatuur langeb Sise-Eesti suunas, muutudes 5-6 kraadi piires. Kõrgustike mõju on jälgitav ligikaudselt samajoonte asendi järgi. Külmal aastaajal sõltub ilmastik põhiliselt läänemerest, suvisel ajal liituvad mere mõjudele kohalikud kliimatekke tegurid, millest juhtivateks on reljeef, veekogud, muldadevahelised erinevused, taimkate (esmajoones mets), inimmõjutused jne. 51. Kuidas on mõõdetud mullatemperatuur pinnase ülemistes horisontides? Mulla temperatuuri mõõdetakse suvel, väiksematel sügavustel (kuni 20cm) Savinovi paindtermomeetritega. 52. Kirjelda mullatemperatuuri ööpäevast käiku. Temperatuuri maksimum maapinnal
Kuna territoorium on väike, siis laiuskraadide väikese vaheldumise tõttu on muutused tühised. Kiirguse jaotust mõjutab: A) kaugus merest B) aluspinna materjal ja kõrgus C) kaldenurk kiirte suhtes Eesti jääb alale, kus tihti vahelduvad erinevad õhumassid, sellepärast on meie ilmad väga muutlikud. Euroopa kohal liikuvatest õhumassidest jõuavad Eestisse sagedamini Atlandi ookeiani kohalt Islandi madalrõhualalt päris tsüklonid. 16. Eesti kliimatekke tegurid.17. Eesti kliima parameetrid (erinevus piirkonniti), kliima muutused. 18. Läänemere areng enne Kvaternaari. 19. Läänemere arenguetapid Kvaternaaris (iseloomustus). Enne jääaega oli Eesti mandriala meretaseme suhes kõrgem. Läänemere nõgu oli olemas juba enne jääaega, kui seal voolasid Taani väinade suunas mitmed hiigeljõed. Läänemere nõgu on Kvaternaaris korduvalt täitnud kilomeetripaksused jäämassid
Kõige tuntumad on fütogeensed pinnavormid mitmesugused sootasandikud. Zoogeensed pinnavormid – sipelgate kuhilpesad, kopratammid, loomarajad jne. Antropogeensed pinnavormid – tuhamäed, aherainepuistangud, teed, karjäärid, kraavid jne. 15. Eesti klimaatiline asend. Eesti asub parasvöötme põhjaosas, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Kliima on paraskontinentaalne. Mõjutavad Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia siseosa kontinentaalne õhk. 16. Eesti kliimatekke tegurid. Territooriumi väikese ulatuse tõttu on laiuskraadide erinevusest tingitud päikesekiirguse muutused tühised. Aastane päikesepaiste kestus Eestis on 1600-1900 tundi. Kõige enam saavad päikesekiirgust rannikualad ja saared. Eesti jääb alale, kus tihti vahelduvad erinevad õhumassid, sellepärast on meie ilmad väga muutlikud. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad nii Atlandi ookean (Põhja-Atlandi hoovus) ning Islandi miinimum (tsüklonite tekkimiskoht).
annaabi.ee 
