» Prügi sorteerimisega vähendame vajadust hävitada loomade elupaiku. Paberi sorteerimine üksi säästab miljoneid puid. «Prügi sorteerimine on majandusele hea.» Prügisorteerimine ja taaskasutatud materjalist ostetud toote ostmine viib taastoodetud esemete suurema nõudluseni. Taaskasutatud materjalidest tehtud eseme valmistamisel kasutatakse vähem vett ja elektrit ning saastet tekib vähem. «Prügi sorteerimine aitab leevendada kliimaprobleeme.» Prügi sorteerimine tähendab väiksemat süsinikühendit ja kasvuhoonegaaside hulka. KASUTATUD MATERJAL http://www.kejhk.ee/index.php?article_id=100&page=100&action=article& www.bioneer.ee www.tarbija24.ee ,,Suur perenaise käsiraamat"
klimatoloogi Jaak Jaaguse seisukohad kliima valdkonnas. Ain Kallis märkis ära ka Tartu Observatooriumist Olavi Kärneri, kelle seisukohti ka kõige enam hindab. Koostöö Eesti klimatoloogide vahel toimub ühiste uurimuste najal, kus kõikide uurimustulemusi võetakse arvesse ja nendest koostatakse üks tervik. Eesti klimatoloogide koostöö välisteadlastega toimub konverentsidel, kus arutatakse erinevaid kliimaprobleeme ja uuritakse kliima muutumist. Tihedamalt toimub eestlaste koostöö Soome ja Sveitsi klimatoloogidega. Kliima muutustest saab rääkida alles pikkade aegridade puhul. Külli Loodla tõi mõningaid näiteid kliima muutumisest Jõgevamaal. Kui võrrelda kahte erinevat 30-aastast perioodi 1961-1990 ja 1971-2000 siis võib öelda, et talvised kuud on soojemaks muutunud ning ka sademeid on veidi rohkem.
vahetamine efektiivsemate vastu tööstuses) ning taastuvenergia võimsusi suurendades asendades seeläbi fossiilkütustel põhinevat energeetikat. Kvalifitseeruvate projektide sõelast mahub läbi ka taastuvenergia võimsuste suurendamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamine, mis vähendab kaudselt CO2 emissioni. ÜRO Kliimakonverentsid COP 15 detsember 2009 Kopenhagenis, COP 16 Cancunis, COP 17 Durbanis Kopenhagenis kogunesid 2009 a kliimaprobleeme arutamas 193 riigi esindajad., kokku 15000 delegaati. Eesmärk saavutada kokkulepe, mis reguleeriks riikide tegutsemist peale 2012-t aastat. Kuigi eeltööd on tugevasti tehtud, oli läbirääkimiste pidamiseks ja kliimakokkuleppele jõudmiseks Kopenhaagenis aega vaid kaks nädalat. Riikide valmisolek kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks on erinev, mõni lubab kärpida, kuid ei tee seda, osa toetab heitkoguste vähendamist põhimõtteliselt, kuid tahab, et puhtama ja kallima
annaabi.ee 
