valitsusi klorofluorosüsinike kasutamist jõuliselt piirama. Ent lisaks osooni lagundavale toimele on freoonide näol tegu ka süsihappegaasist kümme tuhat korda tugevamate kasvuhoonegaasidega. Atmosfääris keskmiselt sada aastat püsivad ühendid püüavad infrapunakiirgust lõksu lainepikkustel, milledel teised kasvuhoonegaasid soojuskiirguse suhtes läbipaistvad on. Fransisco Estrada töörühma rakendatud lähenemisviis erineb kergelt tavapärasest, kus kliimamudelite kõrvalekallet sirgjoonelisest trendist seostatakse välise survestajaga. Selle asemel käsitles ta kolleegidega mineviku temperatuuri ja kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusu etteennustavate trendidena, milles esineb katkestusi. Katkestuspunktide kokkulangevus sundis teda soojenemist siduma otseselt inimtegevusega. Töörühm leidis seeläbi minevikust mitmeid perioode, kus sõjad ja majanduslangus tööstuse poolt emissioone vähendanud on
Viimase saja aasta jooksul kuni aastani 2005 on keskmine temperatuur maapinnal tõusnud 0,74 +/- 0,18°C. Rahvusvahelise kliimamuutuste töörühm IPCC väidab, et suur osa sellest on tingitud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasvust atmosfääris. Kuigi paljudele IPCC seisukohtadele leidub mitmeid vastaseid, on valdav enamus teemaga seotud teadusringkondi IPCC põhiseisukohti tunnustanud. IPCC poolt summeeritud erinevate kliimamudelite järgi on mitmete erinevate stsenaariumite korral tõenäoline, et käesoleva sajandi jooksul võib keskmine temperatuur soojeneda 1,1 6,4°C võrra. Kui üks põhilisi teaduslikke lahkarvamusi puudutab just soojenemise edasist võimalikku ulatust, siis tänane reaalsus on see, et kliima soojenemine on juba praegu näitamas tõsiseid tagajärgi. Selgelt on ilmnemas liustike ning polaaralade sulamine, sellest tulenev ookeanide
Nende aastane esinemissagedus on selle perioodi vältel kasvanud. Aastane sademetehulk on eelmise sajandi jooksul Põhja- Euroopas suurenenud 10-40%; samas on Lõuna-Euroopas piirkondi, kus sademed on vähenenud 20%. Üleujutuste esinemissagedus Euroopas 1998-2002 Kliima soojenemine tundus ühtäkki ohtlik. Valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid nõudsid teadlastelt vastust, miks kliima muutub ja kuidas võimalikke kahjulikke tagajärgi vähendada. Kiires korras loodud matemaatiliste kliimamudelite seas jäi võitjaks kasvuhooneefekti hüpotees. See saigi rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste aluseks. Vastavalt sellele tunnistati kliima soojenemise peasüüdlaseks kasvuhoonegaaside (eelkõige CO2) hulga suurenemine atmosfääris. Uuringutest selgus tõepoolest, et CO2 sisalduse suurenemine atmosfääris 20. sajandil vastab üsna täpselt aasta keskmise õhutemperatuuri tõusule maakera pinnal. Vastavuse põhjus paistis ka selge olevat: CO2 koos teiste KHG-ga, mille hulka
Kivimid - kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogumid maakoores, eristatakse tard-, moonde- ja settekivimeid. Kliima e ilmastu - mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliimamudel - pikaaegsete klimaatiliste andmete alusel koostatav matemaatiline mudel mingi piirkonna või sfääri oodatavate kliimamuutuste kohta. Kliimamuutus - pika aja jooksul ilmnev muutus ilmaolude statistilistes näitajates. Kliimastsenaarium - kliimamudelite arvutustega saadud tulemused oodatavate kliimamuutuste kohta. Klint e paekallas - järsakrand, tekkinud ühesuunalise kallakuse ja erineva kulumiskindlusega kivimite kuhjumise tagajärjel. Kuhjepinnavorm - positiivne pinnavorm, tekkinud enamasti mere-, jõe-, järve-, liustiku- tuule- jt pudedate setete kuhjumise tagajärjel (kaldavallid, luited, otsamoreenid). Kulumispinnavorm - välisjõudude kulutava toime tõttu tekkinud pinnavorm maismaal või merepõhjas.
annaabi.ee 
