kohustusi EL, sealhulgas ju Eesti, tahaks tulevases leppes kindlasti näha. Et tulevikuperspektiive paremini mõista, kirjeldame ka veidi senist kliimaseadusandlust koos selle rakendamisega praktikas, milles kohati on edusammud veel väikesed (või toimub lausa paigalseis, nagu Eesti puhul võime näha hiljutisest Riigikontrolli auditiaruandest ,,Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel"). Kopenhaageni kliimakonverents võimalused erinevateks tulemusteks Kopenhaageni kliimakonverentsil kavandatava kliimakokkuleppe sõlmimisel on Euroopa Liidust saanud kõige tugevamat tüüpi kokkuleppe eestkõneleja. Paraku ei pruugi sellise regulatsiooni läbisurumine olla edukas - Euroopa Komisjoni hinnangul on sellel aastal toimunud viis läbirääkimistevooru toonud loodetust vähem edusamme. Viimastel kohtumistel suudeti kokku leppida mitmetes nö tehnilistes küsimustes, kuid sisulised kokkulepped olid enne Kopenhaageni konverentsi veel pea täiesti lahtised. Euroopa Komisjon oli oma 9
jaanuari 2013, mil lõpevad Kyoto protokollist tulenevad kohustused. 19.septembril 2009 Kopenhaagenis läbi öö kestnud keeruliste kõneluste tulemusel sündis poliitiline kokkulepe, milles märgitakse ära teaduslik hinnang, et üleilmne keskmine temperatuuri tõus peab jääma alla 2 kraadi. Kokkuleppe lisasse pannaks kirja heitkoguste vähendamise riiklikud eesmärgid. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon nimetas Kopenhaageni kliimakonverentsil saavutatud kokkuleppeid "tähtsaks alguseks" ning ütles, et õiguslikult siduvate lepinguteni püütakse jõuda tuleval aastal. See tähendab seda, et Kopenhaageni kliimakonverent lõppes mittesiduva leppega. Kokkuleppe lisasse pannaks kirja heitkoguste vähendamise riiklikud eesmärgid. Aastail 2010- 2012 toetavad tööstusmaad vaeste riikide kliima-alaseid tegevusi ühtekokku 30 miljardi dollariga. Sellest tuleb 11 miljardit Jaapanilt, 10,6 miljardit Euroopa Liidult ja 3,6 miljardit
Selle peamisteks eesmärkideks on globaalse kliima kaitsmine, kusjuures arenenud riigid peaksid seda juhtima. Kyoto lepe võeti vastu COPi poolt 1997. aastal Lepe reguleerib mida, millal ja kuidas ette võtta. Rahvusvaheline koostöö kasvuhooneefekti vähendamiseks · USA külmutada kasvuhoonegaaside hulk aastail 2008 - 2012 1990. aasta tasemel · EL vähendada kasvuhoonegaaside tekitamist aastaks 2010 15% võrra Bali kliimakonverentsil jõuti kompromissideni 3.14. detsembrini 2007 Indoneesias Balil peetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 13. istungil ja Kyoto protokolli osaliste kolmandal kohtumisel saavutasid riikide esindajad kokkuleppe uues kliimamuutuse tõkestamise raamistikus, mis asendaks aastal 2012 kehtivuse kaotava Kyoto protokolli. väga raske ja keeruline läbirääkimiste kogemus, teravatest sõnavõttudest kuni boikottide lubamiseni välja
ei tee seda, osa toetab heitkoguste vähendamist põhimõtteliselt, kuid tahab, et puhtama ja kallima 24 tehnoloogia rakendamise maksaksid kinni teised riigid. ÜRO keskkonnaprogramm võitleb selle eest, et 2020 aastal ei tohi maailm paisata atmosfääri rohkem kui 44 miljardit tonni inimtekkelist CO2. Kopenhaageni kliimakonverentsil (UNCCC COP 15) jõuti järeldusele, et kliima muutus inimtegevusest tingitud mõjutuste alusel on hädavajalik hoida kuni 2oC piirides. Kokkuleppe osaks on lubadus anda arengumaadele järgmise kolme aasta jooksul kliimapoliitika rahastamiseks 30 miljardit dollarit, sellest 10,6 miljardit tuleb Euroopa Liidult. Eesmärgiks on seatud, et 2020. aastaks kasvaks sellise abi suurus 100 miljardi dollarini aastas.
annaabi.ee 
