(5) Paberkandjal peetav kliendilepingute raamat peab olema nummerdatud lehtedega ja köidetud. (6) Kord kuus tehakse elektroonilise kliendilepingute raamatu andmebaasi kannetest väljatrükk, millele kantakse jooksvalt leheküljenumbrid. § 13. Eradetektiivi ja eradetektiiviühingu kohustused (1) Eradetektiiv ja eradetektiiviühing on kohustatud: 1) mitte rakendama kliendilepingu täitmiseks vahendeid ja viise, mis on vastuolus heade kommete ja tavadega; 2) loobuma kliendilepinguga võetud kohustuse täitmisest, kui selle täitmiseks tuleb rikkuda seaduse või selle alusel antud õigusakti sätteid; 3) esitama kliendile kogu teabe, mis on saadud seoses kliendilepingu täitmisega, välja arvatud teave, mille avalikustamine selleks mitteõigustatud isikule on keelatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga; 4) viivitamata informeerima asukohajärgset politseiprefektuuri või muud politseiasutust
nõudekommunikatsiooni järelevalve kuni sinnamaale, et oleks info sellest, milliste ostjatega on ühendust saadud ja millised kokkulepped sõlmiti. Tegemist on töömahuka protsessiga. Samas on see valdkond, kus võivad tekkida kerged vead, mis võivad viia ostjate kaotuseni. Ostjatega tegelevad töötajad peavad olema ka ise pideva järelevalve all. b) korduvarved tuleks esitada võimalikult varakult. Kui on tegemist pikemaajalise kliendilepinguga, siis võiks esitada arveid varakult, sest pikaajalised kliendid nõustuvad sageli varem tasuma. c) oluline on rakendada tulemustasu süsteem näiteks müügipersonalile, kellele võiks määrata tulemustasu mitte lähetatud kauba alusel, vaid ostjatelt saadud laekumiste alusel. See sunniks müügipersonali otsima krediidivõimelisi ostjaid. Tuleks soosida võimalusel krediidimakseid, kui on
1. iga valdkonna spetsiifilised normatiiv dokumendid; 2. ettevõtte sisesed dokumendid; 3. vestlused ettevõtte erineva taseme juhtidega; 4. tutvumine ettevõtte allüksustega; 5. audiitori enda poolt koostatud varasemad tööpaberid; 6. üldise majandusseisu ja selle mõju hindamine ettevõttele. Planeerimise käigus peaks audiitor silmas pidama mitmeid asjaolusid mis mõjutavad auditeerimise vajalikku mahtu ja meetodeid. Asjaolud on sellised: 1. Kliendilepinguga fikseeritud tingimused ja normatiivaktidest tulenevad nõuded. 2. Kliendile esitavate raportite hulk ja tähtajad. 3. Kliendi poolt kasutatavad arvestuspõhimõtted ja nende muutused. 4. Olulisete infovoogude fikseerimine. 5. Kriitiliste auditi valdkondade varieerumine aastate lõikes. 6. Tõendusmaterjalide hulk ning nende iseloom. 7. Teiste audiitorite ja ekspertide töö kasutamine. Kujudnanud endale tervikliku pildi kliendi äritegevusest, tuleb audiitoril otsustada