- -ideoloogiline - sotsiaalne - Organisatoorne - Propagandistlik - hariduslik Seega on poliitilised parteid kodanike vabatahtlikud ühendused oma isiklike huvide kaitseks poliitilise võimu haaramise kaudu. Partei – osa millestki Erakond – era versus ühiskond – ühine huvi Poliitiliste parteide tüübid- ideoloogia järgi (konservatiivsed, liberaalsed, sotsialistlikud, klerikaalsed jt), tegevuseesmärkide järgi (võimuparteid, sotsiaalsed jt.), organisatsioonitüübi järgi (aparaadi järgi, klubid, liikumised), eesmärkide järgi (parlamentlikud, sotsiaalsed), оrientatsiooni järgi (elitaarsed, totalitaarsed, demokraatlikud). b) valimissüsteemid ja valimisprotseduurid; valimised ja demokraatia Valimissüsteemid: Majoritaarne süsteem- igast ringkonnast valitakse üks kandidaat, kas siis
Siegfriedi naine Kriemhild asub mehe eest kätte maksma, kuid aja jooksul asendub see ihaga kätte saada nibelungide aare. Ta tapab oma vennad ja Tronje Hageni raevust, et Reini jõkke uputatud aare jäi tal kätte saamata. 31. Vana-vene kirjandus, Novgorodi kiri, kirillitsa ja ustav. Vana-vene kirjandus on arvatavasti üle 1000 aasta vana, tekkinud umbes 10. sajandil. Väga vähe on säilinud kirjalikke allikaid, alles on jäänud vaid mõned kiriklikud tekstid ehk klerikaalsed tekstid. Novgorodi kiri Novgorodist on leitud kõige vanemad kirjalikud märkmed. Novgorod oli sel ajal demokraatlik hansalinn. Nii mehed kui naised kirjutasid kasetohule, kiri sarnaned ruunikirjaga. Kirillitsa 9. Sajandil lõid pühakud Kyrillos ja Methodios vanaslaavi ruune ja kreeka tähestikku ühendades uue tähestiku, mis sai nimeks kirillitsa. Mõningate teisendustega kasutab kirillitsat enamik slaavlasi tänepäevalgi.
Maksuseadused peavad olema arusaadavad. § 4. Ilmalik riik, klerikaalne riik, teokraatlik riik Ilmaliku riigi korral on kirik riigist lahutatud. Riigivõimu ta ei teosta ja ühiskonna vaimuelu korraldamisel tal võimu ega volitusi pole. Klerikaalsetes riikides on usuorganisatsioonidel ühiskonna vaimuelu, eriti hariduse korraldamisel küllalt suur roll, samuti on suur osatähtsus religioossetel normidel riigielu korraldamisel. Klerikaalsed riigid on peamiselt moslemimaades (Iraan, Afganistan), ka Brunei. Teokraatliku riigi puhul teostab kiriklik võim ka ilmalikku võimu enda territooriumil (Vatikan). § 5. Monarhia 21 Monarhiana mõistetakse sellist valitsemise vormi, kus riigipea omandab enda võimu pärilikul teel. Mõnikord loetakse monarhistlikeks ka selliseid riike, kus riigipea valitakse