I Ie Joonestada generaatori reguleerimiskarakteristik ja määrata sellelt dI e . Lõpuks tehke veel kaks asja: 1. Mõõtke tahhomeetriga generaatori ankru pöörlemiskiirus nominaalse klemmipinge korral tühijooksureziimis ja nimikoormusel. Kui hästi on täidetud kõigil mõõtmistel nõutav tingimus n = const ? 2. Ühendage tarviti RT külge ostsillograaf ja hinnake samadel tingimustel genereeritud alalispinge pulsatsiooni suurust. Mitu protsenti moodustab pulsatsioon klemmipingest antud generaatori korral? 7. Küsimused ja ülesanded 1. Milline oleks ideaalne alalispinge? Kirjutage valem ja joonistage vastav graafik. 2. Kas alalisvoolumasinate ankru, induktori ja ikke magnetjuhid võib teha massiivsetena või peab nad ikkagi koostama isoleeritud terasplekkidest? 3. Jätkake tabelis 2 toodud ankru asendite ja harude rida kuni hetkeni T. 4. Kui ankrumähis pöörleb nurksagedusega 628 rad/s, siis mitu pööret ta teeb minutis? 5
U C = I xC . Pingeresonantsi heaks kasutusnäiteks on raadiovastuvõtja häälestamine mingile sagedusele sisendsignaali pinge tugevdamisega. Antenniahelasse ühendatud pöördkondensaatoriga häälestatakse vooluring resonantsi saatja sagedusele. Tulemuseks saab antenni kogupingest U mitu korda suurema sisendpinge UL. 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus. Vooluresonants Pooli ja kondensaatori rööpühendusel tuleb lähtuda vooluringi ühisest klemmipingest. Kummaski harus on oma vool, mida võib arvutada eelmistes jaotistes olevate valemitega. Seejuures tuleb silmas pidada, et poolil on induktiivtakistusele lisaks ka juhtmetraadi aktiivtakistus, mida siinkohal ei arvestata. Vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist U. Selle vektori asend on vabalt valitav, meie joonisel on ta horisontaalne. Pingega on faasis aktiivvoolu Ia vektor. Vektorite liitmine on kõige lihtsam ja arusaadavam kui järgmist vektorit
soojushulga. 4. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. Olukorda, mil vooluring sisaldab küll reaktiivtakistusi, kuid vool on faasis rakendatud pingega nimetatakse resonantsiks. Resonantsi iseloomustatakse sagedustunnusjoontega (e. -karakteristikutega). Kui vooluringi reaktiivtakistuste xL = xC suurused resonantsis ületavad takistuse r suuruse, siis pinged UL ja UC, mis on võrdsed ja vastassuunalised, võivad olla tunduvalt suuremad pingest U, s.o. klemmipingest. Seetõttu nimetataksegi resonantsi jadaühenduse puhul pingeresonantsiks. 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööplülitus. Vooluresonants. Kuna vooluringi hargnemata osa voolI on kolme voolu geomeetriline summa, millest kaks IL ja IC on resonantsi puhul võrdsed ja vastassuunalised, siis võivad resonantsi korral olla, voolud induktiivsusel ja mahtuvusel märgatavalt suuremad vooluringi summaarsest voolust I. Seetõttu nimetataksegi resonantsi rööpühenduse puhul
Nende kasutamisel lülitireziimis töötavates seadmetes on kasutegur parem kui MOS- transistoride kasutamisel. 6.7 Stabiilse voolu generaatorid e. püsivooluallikad 6.7.1 Bipolaartransistoridega püsivooluallikad Püsivooluallikaid e. konstantse voolu allikaid e. lühendatult pv-allikaid kasutatakse toitelülitustes, aga ka diferents- ja operatsioonvõimendites. Ideaalset vooluallikat (e. voolugeneraatorit) läbiv vool ei sõltu tema klemmipingest, mistõttu jääb ideaalse vooluallikaga ühendatud koormustakistust läbiv vool püsivaks e. konstantseks, hoolimata selle koormustakistuse või välise toitepinge võimalikust muutumisest. Reaalne püsivooluallikas stabiliseerib voolu seda paremini, mida suurem on tema väljundtakistus tema koormustakistusega võrreldes. Püsivooluallikat võib vaadelda ka pinge-vool-muundurina, mis muundab tema sisendpinge väljundvooluks.
U C = I xC . Pingeresonantsi heaks kasutusnäiteks on raadiovastuvõtja häälestamine mingile sagedusele sisendsignaali pinge tugevdamisega. Antenniahelasse ühendatud pöördkondensaatoriga häälestatakse vooluring resonantsi saatja sagedusele. Tulemuseks saab antenni kogupingest U mitu korda suurema sisendpinge UL. 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus. Vooluresonants Pooli ja kondensaatori rööpühendusel tuleb lähtuda vooluringi ühisest klemmipingest. Kummaski harus on oma vool, mida võib arvutada eelmistes jaotistes olevate valemitega. Seejuures tuleb silmas pidada, et poolil on induktiivtakistusele lisaks ka juhtmetraadi aktiivtakistus, mida siinkohal ei arvestata. Vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist U. Selle vektori asend on vabalt valitav, meie joonisel on ta horisontaalne. Pingega on faasis aktiivvoolu Ia vektor. Vektorite liitmine on kõige lihtsam ja arusaadavam kui järgmist vektorit
annaabi.ee 
