Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine
Kasutage järelroogade ja küpsetiste maitsestamiseks. Märksõna Sukaad juurest saate ka lugeda, kuidas kiiresti valmistada nn valesukaadi küpsetiste maitsestamiseks. Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid. Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid. Mõruapelsinid, millest tuntuimaks sordiks on Seville, leiavad kasutust keediste ja marmelaadide valmistamisel ning kuulsate likööride Grand Marnier ja Curaçao maitsestamisel. Sort nimega Bergamot annab erilise maitsenüansi kuulsale musta tee brändile Earl Grey. TERVISLIKKUS Tal on väga suur osatähtsus meie toidulaual. Kõik vitamiinid on head ja vajalikud osad meie toidus. Üks kõige tähtsam on C-vitamiin
Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega. Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid. Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid. Kasutamine : kas puuviljana või mahla saamiseks, kiledest vabastatud sektoritena ka puuviljasalatites, kana sisaldavates segasalatites ja muudes soolastes roogades. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist, zeleed, siirupit ja kastet. Koort saab kasutada roogade maitsestamiseks. Sidrun
Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega. Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid. Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid. Kasutamine : kas puuviljana või mahla saamiseks, kiledest vabastatud sektoritena ka puuviljasalatites, kana sisaldavates segasalatites ja muudes soolastes roogades. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist, zeleed, siirupit ja kastet. Koort saab kasutada roogade maitsestamiseks. Sidrun
maitsega, toorelt ei sööda, kasutatakse marmelaadi valmistamisel, koort likööride tootmisel, meditsiinis ja parfümeeriatööstuses) ning miniapelsinid ehk kumkvatid (väikeseviljalised, mass 10 g, hapukad, süüakse koos koorega, lõikudeks eraldamata). Mandariinid on apelsinidest väiksemad (kuid mitte kõik), õhema ja kergesti eraldatava koorega ning kujult lapikud. Mandariinide sordirühmad on mandariinid (punakasoranzid), satsumamandariinid (kollakad, mahlased, hapukad, seemneteta), klementiinid (eelmistest väiksemad, punakasoranzid, magusad, veidi mõrkjad, seemneteta), mineoolad ehk vilkingid (suureviljalised, paljude seemnetega), tangeriinid (väikeseviljalised, kollakasoranzid, seemneteta), tangelod ehk uglid (greibi, apelsini ja tangeriini hübriid, 400...600g, ümmargune, paksu koorega, kollakaspruun). Mandariine kui jõuluvilju tuuakse tavaliselt sisse novembrist jaanuarini. Sidrunid erinevalt eelmistest sisaldavad vähe suhkrut kuni 5% ja palju happeid kuni 7%
annaabi.ee 
