trükis juba 18. sajandil, samal ajal ilmus ka selle saksakeelne tõlge. Eesti keeles ilmus Henriku kroonika osi Jakob Hurda teoses "Pildid isamaa sündinud asjust", mis ilmus 1871. aastal "Postimehe" lisalehes ning 1879 ka eraldi raamatuna. Esimene täielik tõlge ilmus aastatel 18811884 Jaan Jungi poolt teostatuna. Esimene teaduslik väljaanne ilmus aga alles 1962. aastal Rootsis, seni teaduslikus mõttes parimaks tõlkeks peetakse 1982. aastal ilmunud Richard Kleisi tõlgitud ja Enn Tarveli toimetatud versiooni, kus paralleelselt eestikeelse tekstiga on olemas ka ladinakeelne. Sellest on ilmunud kaks uustrükki (1993. ja 2005. aastal), kus ladinakeelne tekst puudub
17. Milleks kasutada määret kettülekandes ja millised on määrimise viisid? Määret kasutatakse selleks et vähendada adhesioon- abrasioonkulumist, pindväsimust, korrosioonkulumist ning seega suurendada keti eluiga. On olemas erinevad määrimise viisid: käsitsimäärimine, tilkmäärimine, pintselmäärimine, õlivannmäärimine, tsentrifugaalmäärimine, ringlusmäärimine osa 14. Elastsed elemendid ja korpused ( lisamaterjal I. Kleisi konspekt: http://www.mh.ttu.ee/priitp/Masinaelemendid/Kirjandus/Kleis_Masinaelemendid_Konspekt.pdf 1. Kuidas liigitatakse korpuseid? Otstarbe järgi(sängid, raamid, alused) Kuju järgi Poolituspinna olemasolu järgi(terviklikud, poolitatavad) Töötingimuste järgi(liikumatud, liikuvad) Valmistamisviisi järgi(valatud,keevitatud, muud(kombineeritud) 2
Talurahva uurimine, algatajaks, kes reaalselt juhendajakski olnud oli Artur Vassar. Aga sisuliselt uurimisvaldkond Hans Kruusi ja tema juhendatavate näol alguse saanud. 1950. aastail Kruusi tembeldati kodanlikuks natsionalistiks ka Vassarist sai Kruusi kriitik (muidu tembeldataks teda ka). Kruus 1955. aastani vanglas, võtmata süüdistusi omaks /st ei saadetud laagrisse-asumisele), elas läbi karmi kohtlemise. Pidas Vassarit reeturiks. Kruus ja Kleis head tuttavad, vanglast vabanedes elas Kleisi pool. Uurijad peksid, uurijate sõnul Kruusil tugev talupoja iseloom, ei tunnistanud üles aga tervis rikuti. Rehabiliteeriti. 1950. aastatel koduuurija, Ajaloo Instituudis teadur. Sinna koolkonda kuulusid: Juhan Kahk, Herbert Ligi, Enn Tarvel, Elina Öpik, hiljem Sirje Kivimäe ja Tiit Rosenberg. Ajaloo Instituudist väljaspool tegelesid sama teemaga Sulev Vahtre (Ajaloo Instituudi vanemteaduri kohale), Jaan Konks, Leida Loore (sarnane teema konksuga).
vangistati. Tagasi tulles ta enam sisuliselt keskset rolli administratiivselt ei etendanud. Vaimses mõttes oli tema roll oluline. TA loomisega hakati TA allasutustena looma erinevaid uurimisinstituute. 1947. a loodi Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, selle instituudi loomine toimus Tartus, instituudi direktoriks sai Richard Kleis ja tema puhul võiks tõdeda seda, et temast kujunes kõige olulisem abimehi Ants Kruusile selle uue organisatsiooni väljakujundamisel. Hiljem Kleisi vb tuntaks hoopis rohkem Eesti entsüklopeediate kaudu. Richard Kleis on see, kes on tõlkinud väga olulise Eesti ajaloo allika - Läti Henriku kroonika. Teadlasena ta väga silmapaistev tegelane ei olnud, aga kõik administratsiivsed võtmepositsioonid tema käes. Ajaloo Instituut jagunes kolmeks: eesti ajaloo sektori, arheoloogia sektor ja kunstiajaloo sektor ja nende suundade eestotsas Artur Vassar, Voora? ja Voldemar Vaga. Sisulises mõttes ajalookirjutise ümberkujundana
annaabi.ee 
