Selles kõiges on muidugi suur roll ka meil endil. Seda on kajastanud ka Raivo Palmaru oma artiklis ,,Tegelikkus, mida me loome", kus räägib, et meediasõnumid on kolmekordse valiku tulemus. Nii ajakirjanike, ajakirjade kui ka lugejaskonna tehtud valikud määravad, mida me loeme ning millised sõnumid rahvani jõuavad. Kahjuks oleme tänapäeval valinud, ja valime iga päev üha uuesti ja uuesti, valdavaks meedias kajastatavaks informatsiooniks kuulsuste uue kleidimoe või järjekordse abielulahutuse. See kõik kajastub tänapäeval ka Eesti meedias. Juhtivad ajalehed on tugevalt valitsuse poolt kallutatud, ühte kolmandikku lehest täidavad reklaamid ja järgmist kolmandikku leheküljesuurused sageli sisutühjad uudist illustreerivad pildid. Allesjäänud leheruumi täitvad lood on tihtipeale vaid ühepoolsed arvamused. Rahva harimine ja liitmine, lihtkodanike arvamuste avaldamine ja teised 19. ja 20
Valiti viimane variant ning hakati selle kallal tõsiselt vaevanägema. Tekkis palju uusi poode ning tootmisvabrikuid. Esimesed trükimasinad toodi Tsehhoslovakkiast.Värvitugevdajaid hakati tellima Inglismaalt ja tänu sellele kasvas valik saja mustrini aastas. Mustrikunstnikud said ettevalmistuse Ivanovo Tekstiiliinstituudis.Nõukogude Liidus 1950-ndatel populaarsed olnud lillemustrilised siidkangad tõid Eestisse venepärase lillelise kleidimoe. Kapronkleit sümboliseeris progressi. Esimene kaubanduslikult edukas sünteetiline polümeer – polüamiidkiud – leiutati USAs juba 1930. aastatel. Teises maailmasõjas hakati polüamiidi kasutama langevarjusiidi asendajana. 1948. aastal asuti kaproninimelist polümeerkiudu lõpuks valmistama ka Nõukogude Liidus. Kangalettidele jõudis see mõnevõrra hiljem, muutudes kerge, koheva ja kortsumatu materjalina ihaldusväärseks kleidiriideks. 1950. ja 1960
Uurimiseks on valitud just see ajastu, kuna tegemist on väga muutusterohke ajaga. Ning maailma tabasid taolised katastroofid, nagu näiteks Esimene, Teine maailmasõda ning Suur Majanduskriis. Just sel ajal muutus naise koht ühiskonnas ning naisest sai valimisõigusega, mehest sõltumatu inimene. Aastatöö on jagatud seitsmesse suuremasse peatükki ning ajastute järgi veel alapeatükkideks. Esimeses peatükis on kirjeldatud naiste kleidimoe muudatusi läbi aja. Teises on välja toodud aluspesu areng, kolmandas soengu, neljandas kingade ning viiendas kübarate areng. Kuuendas ja seitsmendas on kirjutatud kahest tolle aja suurimast moeloojast: Gabrielle ,,Coco" Chanel ja Elsa Schiaparellist. Lisadesse on ära toodud fotosid selle ajajärgu riietumisest, soengutest, kübaratest. Aastatöö kirjutamisel on kasutatud ainult internetilehekülgedel toodud materjale. Selle ajastu
annaabi.ee 
