lapsel esinev häire,et sellega proffessionaalselt talitama hakata.Kui kujutada ennast olukorda,kus sa teiste lastega eriti läbi ei saa ja näiteks tööõpetuses tööd poolikuks jäävad ja seejärel saab riielda,ei ole see just hea.Ka lapsel enesel käib mõte peast läbi ,miks ma võib olla nii käitun,samas ei saa ma sinna midagi parata. Lasteaias olles leivad lapsed end elu pöördepunktis olevat,millel võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed.(Klefbeck ,Ogden 2001).Hüperaktiivsete joontega lapsele on vajalik juhtnööride andmine ja tegevuse lahtiseletamine selgesõnaliselt,rahulikult ja täpsete,lühikeste instruktsioonidena.See on unikaalne protsess ,et leida õige tee lapseni.Tähtis on ,et lapse ja lasteaiakasvataja vahel tekiks see side ja arusaam ning kasvataja õpiks seda last tundma. Gagne mudel pooldab seda ,et õppetöö organiserimine ja teema õpetamine oleks ühikuna,mitte tunnina paika pandud
teise. Ökoloogilise ülemineku ajal on lapsed ja noored kergelt haavatavad. Vahetatakse nii oma rolli kui keskonda, üleminekufaasis muututakse marginaalseks. Ülemineku sujuvuse otsustavad tunded, kaasosalised ja ülemineku kulgemine. Kui üleminek toimub teise kultuurikeskkonda, on see inimese jaoks raskem. Tasakaalustatud mesosüsteem koosneb mitmest mikrokoosseisust ning sisaldab vähe mõjutavaid konflikte (Klefbeck &Ogden 2001). 2.1.3 Eksosüsteem Avardub lapse maailm veelgi kui mesosüsteemis. Lapse arengut mõjutavad oluliselt vanemate suhted väljaspool kodu, aga ka vanemate töö ja tööga rahulolu. Tugevat mõju lapse arengule avaldab meedia (Tulva jt. 2002). 22 Moodustavad keskkonnastruktuurid, mis mõjutavad laste ja noorte arengut selles ise otseselt osalemata. Mõjutused toimuvad nende inimeste kaudu, kellest laps sõltub või
Youtube's ,,Mina olin siin" terve film olemas. ,,Nullpunkt" Margus Karu. Võilillelapsed termin teadusmaailmas; need lapsed, kes väga rasketes oludes kasvades saavad väga hästi hakkama. Algselt oli kasutusel temrin võilillelapsed, siis hiljem võeti kasutusele 'vastupidavad lapsed' , hiljem toimetulevad lapsed. Toimetulek psühholoogiline mehhanism, võime koormava või toimetulekuressursse ületava stressi ja raskuste negatiivset mõju töödelda ning selle vastu võidelda. (klefbeck, Ogden, 2001). Jaguneb ka kaheks: - Aktiivne keskkonna muutmine ollakse teadlik sellest, mida keskkond mulle teeb, ja hakatakse seda muutma. - Toimuva töötlemine mõttes keskkond mõjutab inimeste sel määral, millisena ta seda tõlgendab. Keskkonnatingimustele antud hinnangust sõltub toimetuleku iseloom ja selle tulemused (Lazarus,1984) Eluga toimetulek jaguneb sisemiseks ja väliseks. - Sisemine: inimese valmisolek tulla toime elukaare eri perioodide