kasutama vastavaid kummikindaid. Tugevasti määrdunud marrastuste puhul peab kõigepealt puhastama kohta külma voolava veega ning seejärel tuleb tupsutada desinfitseeriva vahendiga nagu näiteks Asept, Gutasept või siis ka Burnshield. Marrastusi tavaliselt ei pea kinni siduma. Väikeste haavade puhul tuleb haav kõigepealt puhastada kas külma vee või desinfitseeriva vahendiga. Järgmiseks peab haavale asetama steriilse nelinurkse lapi, mida kinnitada kas sideme või kleepplaastriga. Sügavate haavade puhul tuleb kõigepealt verejooks peatada ning helistada kiirabisse. Verejooksu peatamiseks tuleb suruda tugevalt steriilse lapiga haavale 10-20 minuti jooksul (väga tugeva verejooksu puhul võib ka lihtsalt käega haavale suruda, kuid seda ainult juhul kui kiiresti ei ole steriilset lappi võtta). Kannatanu peab panema lamama. Jalad põlvedest kõverdatult või tõstetult kõrgemale. Vigastatud jäse tõsta samuti kõrgemale. Kui haava on
(tallatugi, kirurgiline ravi) ja kanda ainult sobivaid jalatseid, kaovad konnasilmad iseenesest. Tuleb hoiduda kääride, ziletitera, noaotsa jt. teravate riistade kasutamisest. Nendega on hõlbus kogemata vigastada tervet nahka, avades tee põletikku tekitavatele bakteritele. Konnasilmavedelikke ja plaastreid kasutatakse ettevaatlikult. Vedelikku pannakse ainult konnasilmale, ümbritsevale nahale ei tohi see sattuda. Igaks juhuks tuleks konnasilm ümbritseda nahka kaitsva tavalise kleepplaastriga. Konnasilmavedelikku kasutatakse tavaliselt kaks korda nädalas. Kui 23 nädala jooksul pole tulemust märgata, siis peaks arstiga nõu pidama. Konnasilmadegi puhul on kasutatud taimravi. Näiteks tükike aaloelehte lõigatakse pikuti pooleks ja asetatakse värske lõikepinnaga vastu konnasilma, kaetakse ööseks plastkilega ja mähitakse marlisidemega. Hommikul kaabitakse konnasilm maha, jalg pestakse puhtaks ja kreemitatakse
sõnnikut *Tugeva verejooksuga haavad *Sügavad torkehaavad *Looma-või inimese hammustused *Põletikulised haavad Rindkerehaav: Rindkere torke-või laskehaava korral tekib õhkrind, mil õhk tungib rindkereõõnde haava või vigastatud kopsu kaudu. Kops surutakse kokku ja hingamine muutub raskeks. Vigastada võivad saada ka rindkere suured veresooned. Esmaabi: Suru haav käega kinni, edasi aseta haavalapp ja kile, kinnita kleepplaastriga. Hingamise kergendamiseks pane haavatu poolistuvasse asendisse, teadvuseta haige püsivasse külili asendisse, vigastatud rindkere pool all. Transpordi haige haiglasse Kõhuhaav: Sügavale ulatuv torke-, laske- või nüri esemega tekitatud rebimishaav vigastab kõhuõõneelundeid. Rohke sisemise verejooksu ja soki tekke oht. Esmaabi: Pane kannatanu selili lamama, painuta jalad põlveliigestest, et vähendada lihaspinget ja valu. Teadvuseta haige aseta püsivasse külili asendisse
millesse on sattunud võõrkeha Millesse on sattunud mulda, liiva, sõnnikut Tugeva verejooksuga haavad Sügavad torkehaavad Looma-või inimese hammustused Põletikulised haavad Rindkerehaav: Rindkere torke-või laskehaava korral tekib õhkrind, mil õhk tungib rindkereõõnde haava või vigastatud kopsu kaudu. Kops surutakse kokku ja hingamine muutub raskeks. Vigastada võivad saada ka rindkere suured veresooned. Esmaabi: Suru haav käega kinni, edasi aseta haavalapp ja kile, kinnita kleepplaastriga. Hingamise kergendamiseks pane haavatu poolistuvasse asendisse, teadvuseta haige püsivasse külili asendisse, vigastatud rindkere pool all. Transpordi haige haiglasse Kõhuhaav: Sügavale ulatuv torke-, laske- või nüri esemega tekitatud rebimishaav vigastab kõhuõõneelundeid. Rohke sisemise verejooksu ja soki tekke oht. Esmaabi: Pane kannatanu selili lamama, painuta jalad põlveliigestest, et vähendada lihaspinget ja valu. Teadvuseta haige aseta püsivasse külili asendisse
millesse on sattunud võõrkeha Millesse on sattunud mulda, liiva, sõnnikut Tugeva verejooksuga haavad Sügavad torkehaavad Looma-või inimese hammustused Põletikulised haavad Rindkerehaav: Rindkere torke-või laskehaava korral tekib õhkrind, mil õhk tungib rindkereõõnde haava või vigastatud kopsu kaudu. Kops surutakse kokku ja hingamine muutub raskeks. Vigastada võivad saada ka rindkere suured veresooned. Esmaabi: Suru haav käega kinni, edasi aseta haavalapp ja kile, kinnita kleepplaastriga. Hingamise kergendamiseks pane haavatu poolistuvasse asendisse, teadvuseta haige püsivasse külili asendisse, vigastatud rindkere pool all. Transpordi haige haiglasse Kõhuhaav: Sügavale ulatuv torke-, laske- või nüri esemega tekitatud rebimishaav vigastab kõhuõõneelundeid. Rohke sisemise verejooksu ja soki tekke oht. Esmaabi: Pane kannatanu selili lamama, painuta jalad põlveliigestest, et vähendada lihaspinget ja valu. Teadvuseta haige aseta püsivasse külili asendisse
Esmaabiks tuleb ee- ole mulda, prahti ega muid võõrkehi. maldada haava tekitanud ese, lopu- Eemaldage saast ja võimaluse korral tada haava puhta veega ja katta haav loputage haava puhta veega. Katke sidemega. haav steriilse sidemega. Pindmist lõi- kehaava loputage puhta veega, kuiva- Sügavale kehasse tunginud teravaid tage haava servad ja proovige need esemeid (nuga, varrast, teravat oksa kleepplaastriga kokku suruda. jms) ei tohi haavast ise õnnetuskohal a b c d Joonis 9.8. Tegutsemine venoosse verejooksu korral 145 esmaabi
annaabi.ee 
