Eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt intstrumentaalballaadi tsükkel. Süidi tähtsamad tantsud: · Allemande- 4-osalises mõõdus, rahulik Saksa sammtants · Canante- 3-osalises taktis, kiire Prantsuse hüppetants · Rasabande- 3-osalises taktis, aeglane, pidulik Hispaania tants · Gigue- Soti hüppetants Barokiajastu tähtsamad klahvpillid: Postitiiv, Klavikord, Klavessiin, Orel Barokiajastul klahvpillidele kirjutatud muusikat nimetatakse klaviirmuusikaks Tempereeritud häälestus- Uus häälestussüsteem, jagab 12-toonise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks
Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Barokiajastul ei tehtud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal seda kõike nimetatakse klaviirmuusikaks . Ooperizanri sünd 1600.aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat . Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga . Liturgilistele tekstidele lisatud troopidest ja sekventsiluulest arenes liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus , kus kogu teksti esitati lauldes . Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule
tihti oli see ka süidi kõige tähtsam ja ulatuslikum osa ( ouverture süit). → Itaalias nimetati süiti partita ’ks. KLAVIIRMUUSIKA Barokiajastul e i tehtud selget vahet erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal seda kõike nimetati klaviirmuusikaks. Erandiks vaid suurele orelile kirjutatu , mis vajab pedaalklaviatuuri kasutamist, ja osa kontsertlikumast klavessiinmuusikast . → alusepanija on Rooma Peetri kiriku organist Girolamo Frescobaldi. Girolamo Frescobaldi (15831643) * Esimene, kes hakkas kirjutama sooloteoseid orelile .
annaabi.ee 
