JOHANN SEBASTIAN BACH BACH · Sünniaeg: 31. märts 1685 · Surmaaeg: 28. juuli 1750 · Stiil: Barokkmuusika · Ametid: helilooja, organist, klavessinist, viiuldaja LAPSEPÕLV · Sündis Saksamaal, Eisenachis · Sündis muusikute perre · Ta isa õpetas talle viiuli ja klavessiini mängimist · 4 venda, kes olid ka muusikud · Muusikalise hariduse sai oma vennalt LOOMING · Barokiajastu suurkuju · Arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika · Avas uue ajastu harmoonilisele muusikale · Loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega
Third level Fourth level Fifth level Muusika Menueti hiilgeaeg Menuett väljendas rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri Õukonnatantsuks kujunes gavott, mis oli algselt rahvatants Klassikalise balletti ja ooperi kujunemine François Couperin 10. november 1668 11. september 1733 Prantsuse klavessinist, organist ja helilooja Sündis muusikute peres Kirjutas väga palju klavessiinile, aga ka orelile, samuti kammermuusikat, vokaal-ja koorimuusimuusikat Kirjutanud kogumikke ja raamatuid François Couperin Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Johann Sebastian Bach sündis 31. märts 1685 ja suri 28. juuli 1750. Ta oli saksa helilooja ja organist, klavessinist ja viiuldaja ,Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach
Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Muusika Rokokoomuusikaks peetakse prantsuse klavessinistide loomingut. Muusikuid Jean Philippe Rameau üks tähtsam prantsuse heliloojatest ja muusikateoreetikutest barokk- ja rokokooajastul. Louis-Claude Daquin - prantsuse organist, klavessinist ja helilooja. Mood Muutusid inimesed ja nendega seoses ka kostüümid. 18.sajand muutis mehed naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega, kelle riietust iseloomustas kõikvõimalike detailide rohkus. Puuder juustel, mink näol, kaelakortse kattev rüüs see kõik aitas varjata prantsuse daamide tegelikku vanust, mistõttu nad näisid kõik ühtviis inoortena. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos
,,projektikoori", kes õhtuti ühest ooperiteatrist teise tuiskas niisiis võis helilooja komponeerida koore minimaalselt ja peamiselt ooperi lõppu. Sageli tuli ette, et üks laulja esines mitmes kõrvalrollis. Orkestris oli kuni 10 mängijat pluss vahel ekstra-solistid (trompetimängija). Klavessiinimängijaid oli kaks orkestri jaoks ja basso continuo rühmas lava lähedal solistide jaoks. Dirigenti ei olnud, asja hoidsid koos I viiuldaja ja orkestri klavessinist. Partituuris kirjutati üles vokaalmeloodia ja bassiliin ning orkestri sissejuhatused (sinfonia'd) ning vahemängud (ritornellid) 5-häälselt, pille aga ei määratletud mängiti neid, mis olid olemas ja sobisid ulatuselt. Orkestris olid näiteks: kaks viiulit (I ja II), 1-2 vioolat, tsello, lirone ehk lira da gamba (suurem kui viola da gamba, mänguviis oli aga sama pilli põlvede vahel hoides) või violone (vioolade perekonda kuuluv bass-vioola, kontrabassi
annaabi.ee 
