aasta kvintetis, aimates järele Dizzy Gillespie’ närvilist stiili. Ei möödunud kaua aega, kui ta hakkas puhuma lahedamas ja jahedamas maneeris. Uus vool oli jälgitav ka John Lewise klaveriimprovisatsioonides ja arrenžeeringutes, mida Tadd Dameron kirjutas neljakümendate lõpus Gillespie’ bigbändile ja erinevatele väikestele koosseisudele. Muusikaajaloo esimesed cool džässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast, esitatud koos Charlie Parkeriga, ja John Lewise klaverisoolo Dizzy Gillespie’ Pariisi kontserdil. Miles Davise, John Lewise ja Tadd Dameroniga saab alguse stiil, mida tuntakse cool džässi nime all.
· Palju Valgre laule on esitanud Liisi Koikson, kellele minu arust väga sobib see stiil. Samuti on laulnud temaga koos Mart Sander laulu ,,Veel viivuks jää" , mis mulle väga meeldib. Laulu kuulates oleks ma nagu otsekui selles ajastus, millal laul loodi. Mõnus, mahe ja rahulik armastuslaul. · Liisi Koikson on laulnud veel laulu ,,See keda armastasin kuulub teisele". Samuti rahulik laul, suhteliselt lihtsa viisiga. Sellel laulul oli nagu kirsiks tordi peal klaverisoolo, mis ei kestnud küll palju üle paarikümne sekundi, kuid sobis sinna perfektselt. · ,,Peagi saabun tagasi su juurde" Tiit Borni esituses on tempokam laul. Teemaks on endiselt armastus. Esitus mulle nii palju ei meeldinud, kui eelnenud lauludel, mulle see laul ei tundunud Borni esituses kuidagi Valgrelik. · ,,Saaremaa valss" , Mart Sander. Laul ise on väga tuntud ning Mardi hea, kõlav hääl sobib väga hästi
Jethro Tullil on ka üks lugu, mis on kirjutatud Ian Andersoni ning Johann Sebastian Bach'i poolt, selleks on ,,Bourée", mida ka kontserdil esitati ja väga ilusti kõlas, see lugu oli ainult instrumentaalne. See kontsert oli väga meeldejääv, esitati palju mu lemmiklugusid Jethro Tullilt ning oli ka selliseid, mida ma polnud kuulnudki varem. Väga meeldisid flöödisoolod, mida Anderson esitas ühel jalal seistes. Veel meeldisid ka kitarrisoolod kitarristilt ning klaverisoolo laulus ,,Bourée", mis on klassikalist muusikat väljendav laul. Ma pole küll kahjuks varem ta kontserditel käinud, kuid plaatidelt kuulanud olen väga palju ning selle järgi otsustades oli märgata, et Andersoni hääl oli vanaks jäänud, kuid see ei rikkunud mitte kuidagi kontserti minu jaoks. Minu jaoks oli see kontsert kaua oodatud, 2001. aastal kui Jethro Tull Eestis esines ei teadnud ma sellest bändist veel nii palju, olin küll kuulanud mitmeid plaate, kuid kuna ma nii
Kava lähemalt uurides selgub küll kohe, et mitte kogu seal pakutud muusika ei olnud see “päris” džäss ja selles suhtes ei kannata võrdlus Benny Goodmani kontserdiga Carnegie Hall´is muidugi kriitikat. Kuid ega saagi nõuda, et Priit Veebel oleks toonud kõigest kaks aastat pärast suurt ameerika svingirevolutsiooni publiku ette Goodmani stiilis ja tasemel kava! Pealegi oli kavas ka päris arvestatavaid teoseid, näiteks eelmainitud G. Gershwini “Rhapsody in Blue”, mille klaverisoolo esitas Priit Veebel ise 177 . Enneolematult suur meie oludes – 18 meest – oli ka tema orkester (vt foto 53): 171 E. Visnapuu “Jazz kontsert”. Uus Eesti, 25.11.1936. 172 Ojakäär 2000: 324. 173 Siin võib olla põhjuseks asjaolu, et sel ajal peeti seda meloodiat üldiselt Rootsi rahvalauluks. 174 On täiesti võimalik, et siin oli tegemist autorikaitsest kõrvalehiilimisega, sest P. Veebel organiseeris selle
annaabi.ee 
