Mart Saar Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kristin Suur Pilleriin Sootna Elulugu 28.09.1882 Viljandimaa - 28.10.1963 Tallinn Alustas 5 aastaselt Õppis orelimängu iseseisvalt 1901.a. suri isa Vabastati õppemaksust 1904, 1907, 1910 süstemaatiline rahvaviiside kogumine Tartusse õpetajaks Esines organistina, klaverisolisti või -saatjana 1909-1911 Peterburg-Tartu Chopin, Grieg, Debussy, Skrjabin Tartu Õpetajate Seminaris 1919.a. Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis 1921.a. Tartus tulekahju Hävisid paljud teosed Pühendus edaspidi komponeerimisele Kriitikutel vastakad arvamused 1927.a. hinnangud muutuvad 1928-1929 "Muusikaleht" Kolib Hüpassaarde. Suured mured ja raskused "Helikunsti" stipendium 1930.a. kriitika ühtselt tunnustav Kõrge hinnang Lätilt, Soomelt, Rootsilt 1943.a
Mart Saare ja Juhan Aaviku õpingute toetuseks korraldas Suure-Jaani lauluselts peoõhtuid. Palju aitas Mart Saart ka asjaolu, et tänu headele eksamitulemustele vabastati ta esimesel aastal poolest, pärast seda aga kogu õppemaksust. Kolmel suvel 1904, 1907 ja 1910 võttis Saar osa alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Saar elama Tartusse. Tundideandmise kõrvalt esines Saar kontsertidel organistina, esitas enda loomingut klaverisolisti või saatjana ning kirjutas muusikaarvustusi. Heliloojana paistis ta silma müstilisuse, saladuslikkuse ja modernistliku helikeelega, tekitades kuulajais vastakaid arvamusi. Samuti kippusid tema kooriteosed olema taidluskollektiividele liiga rasked. Aastail 1909 11 elas Saar vaheldumisi Peterburis ja Tartus, jätkates kompositsiooniõpinguid Anatoli Ljadovi juures. Peterburis puutus Saar kokku Euroopa tuntumate heliloojate teoste
konservatoorium 1917.a lõpetamata. Ning ta mobiliseeriti detsembris 470.polgu sõjaväeorkestrisse Tallinna. Terviseolude tõttu vabastati ta sõjaväelistest kohustustest. 4. EDASINE ELUTEE 4.1 Mart Saar 1908.a jaanuaris kolis Mart Saar elama Tarusse, kus teda lahkesi ja auga vastu võeti. Ta asus õpetama koolidesse ning andis eratunde. Oma põhitöö tunniandmise kõrval kirjutas ta ka julgesõnalisi arvustusi ja esines solistina orelil. Klaverisolisti ja saatjana esitas ta peamiselt enda loomingut. Mart Saarest räägiti tihti kohalikes ajalehtedes, kust ta sai ta pidevalt halvustavat hinnangut. Väideti, et publikum pole veel tema teosteks valmis. Ajapikku hakkas ilmuma ka väga kiidvaid ja ülistavaid artikleid. 1910.aastal toimunud seitsmenda eesti üldlaulupeo kavas olid ka kolm Saare koorilaulu ja kaks pala sümfooniaorkestrile. 1915.a oli Mart Saar ka kaasategev kammetmuusika ning
õpilasi "klaverimängu ja muusika teooria jaoks" ning palub "ülesandmisega lahkesti rutata". 1907. aastal tutvustati Saarele kooliõpetaja Fritz Paalmanni tütart Liinet, kes oli tol ajal veel kooliõpilane. Mart Saarel tekkis õige pea temasse suur kiindumus. Sellest sai kogu elu kestev armastus ja Liinele mõeldes sündisid paljud M. Saare teosed. Tartus kirjutas Saar oma põhitöö- tunniandmise kõrval julgesõnalisi arvustusi ja esines solistina orelil. Klaverisolisti ja -saatjana esitas ta peamiselt enda loomingut. Hoopis suuremat tähelepanu äratas Saar heliloojana. 1907. a. sügisel esitas Paula Brehem oma kontserdil kaks Saare soololaulu. Kontserdi eel kirjutati: "Iseäranis huvitab noor andekas muusikajünger Saar, kelle tööd alles esimest korda kontsertide kavas ilmuma hakkavad." R. Tobias oma kontserdiarvustuses nimetas Saart "luuletajaks muusikas". Sügisel 1908. a. toimus Tartus M. Saare orelikontsert. Sel puhul avaldab Saare
annaabi.ee 
