- 1830. aastatel kõigis kunstivaldkondades domineerivaks ning lõppes muusikas 20. sajandi alguses. KAMMERLAUL 19. sajandil algul tekkis Saksamaal uus vokaalmuusika žanr, milleks oli kammerlaul ehk Lied. Kammerlaul on klaverisaatega soololaul, mille kujunemisele aitas kaasa eelkõige salongikultuuri tekkimine Euroopas ja laiemalt leviv kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Kammerlaul oli tehniliselt pigem keerukas ning nõudis esitajalt väga häid pianistivõimeid. Klaverisaadet ei mõeldud otseselt harmooniataustana, vaid sellega taheti pigem kuulajale edasi anda laulu tundeid ja temaatikat. Kammerlaulu üheks suurkujuks saab nimetada Austria heliloojat Franz Schubertit, kes vaatamata oma lühikesele elueale jõudis kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga kirjutada üle 600 laulu. Samuti oli Schubert esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse, kus oli peategelane ja tegevustik. KLAVERIMUUSIKA
Kolmandana esines eestlanna, kes esitas ballaadi ,,Black beaches". Järgmisena esines jällegi üks leedulanna, esitades juba kaks laulu ,,The wings" ja ,,Everything". Eelviimane esineja oli eestlanna esitades laulud ,,Liivakell" ja ,,Ma tulen ja lähen". Viimaseks esinejaks oli leedukas, kes esitas samuti kaks laulu, millest üks oli Bruno Mars-i ,,just the way you are". Lauludele oli enamasti saateks arvutist lastud muusika, aga oli ka klaverisaadet. Kontsert oli ilusasti läbimõeldud ja oli isegi olemas ka niinimetatud päevajuht. Kuigi kõik laulud olid hästi esitatud, olid siiski mõned, mis meeldisid rohkem ja oli ka neid, mis väga mulle peale ei läinud. Parimaks esituseks jäi minu silme läbi esimese eestlanna esitatud laul. Lauludest oli muidugi parimad eestikeelsed laulud. Leedulannade ja leeduka esituste juures jäi mulle silma paar asja, mis olid imalikud või ei meeldinud. Esiteks, kui oli ühe leedulanna kord
fagotil. Kuna lugu ise on mulle juba tuttav ning ka päris armsaks saanud, siis oli seda lugu kontserdil kuulata väga tore. "Puudutus" algas aeglaselt ning laulvalt ja kestis nii kuni loo lõpuni. Originaalviisi oli mõnes kohas muudetud ning tajusin, et Jakob võttis aega pilli mängimisel, et kõik noodid kõlaksid. Kuna mina polnud varem kuulnud, mis häält fagott teeb, siis meenutas see mulle aeg-ajalt metsasarve kõla. Kuna polnud ka klaverisaadet, siis oli ainult kuulda fagoti heli, mis viis mõtted sinnamaani, et kujutasin ette, et kusagilt kaugelt metsa vahelt kostub pasuna häält. Viienda loona kõlas Arvo Pärdi "Variatsioonid Ariinuska tervenemise puhul". Ka seda mängis Georg klaveril üksinda. Lugu algas üksikute kõrgete nootidega ning oli vaikne ja mõtlemapanev. Loo meeleolu oli pigem kurvameelne. Lugu lõppes siiski rõõmsalt ning hüplevamalt ja lõpuosa oli mulle tuttav.
aastal. Nad küll ei lahutanud, kuid elasid eraldi. Imelaps Saint-Saëns oli kindlasti imelaps. Kui ta oli 2-aastane, hakati talle õpetama juba klaverimängu. Tal oli absoluutne kuulmine ning ta alustas varakult helitöö loomisega. Tema kõige esimene lugu, mis on säilinud valmis 1922. aastal 22. märtsil. Kolmeaastaselt oskas ta juba lugeda ja kirjutada ning seitsmeselt rääkis ta juba võõrkeeles. Esimene esinemine oli tal juba viieaastaselt. Ta mängis kontserdil klaverisaadet Beethoveni "Viiuli Sonaadile". Õpingud ja elu Seitsmeaastaselt alustas ta klaveriõpinguid Camille-Marie Stamaty käe all. Esimese avaliku soolokontserti andis ta juba, siis kui ta oli kümneaastane. Ta mälu oli nii hea, et ta võis esitada ükskõik millise Beethoveni 32 klaverisonaadist. Peale Camille-Marie Stamaty juures õppimist asus ta Pariisi konservatooriumi orelit ja kompositsiooni õppima. Kuueteistkümne aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia
Sibelius ei olnud pianist. Ükskord olevat ta selgitanud : ,,Mu päris töös ei huvita mind klaver see ei saa laulda ." Seevastu klaveritükid, mida tal suhteliselt palju on, paljastavad selle vähimagi armastuse, mis tal klaveri vastu oli. Tihti peale aga lauludes, on klaverisaade suhteliselt vaene. Harva täiustab klaverihääle kirjutamine vokaalset liini vabadusega, millist leidub vaid ainult Schumanni ja Wolfi teostes. Muidugi leidub ka erandeid : op.38 sisaldab eriliselt ülistavat klaverisaadet, mille kohta Nils Eric Rungbom kirjutab : ,,Sümboolse kompositsiooni kõrgelt isiklik vorm on siin kombineeritud rangelt ekspressiivse vokaalse osaga. Siin pole ühtegi tühja kaunistust, ühtegi välist miniatuurset pilti . Kõik see on haruldaselt võimas realism, maalitud vaba käega, mis annab 18 täielikult adekvaatsele muusikale poeedi tuju väljendusrikkuse".Kui inimese
annaabi.ee 
