Karnevalis on 21 erineva iseloouga episoodi, mõned seostuvad talle oluliste inimestega (Clara, Paganini, Chopin), osad väljamõeldud tegelastega ( Eusebius, Florestan). Osad keskaegsete Itaalia komöödianukkudega ( Pierrot, Arlekiin, Colombina). Tsükli lõpetab Davidsbündlerite marss need on Schumanni väljamõeldud Taaveti vennaskonna liikmed, keda ühendab huvi moodsa ja uuendusliku muusika, kunsti ja kultuuri vastu. Klaveriloomingust on tuntud veel Kuus Paganini-etüüdi ning ,,Sümfoonilised etüüdid" klaverile. Orkestrile on ta loonud 3 sümfooniat ja 3 kontserti: klaverikontsert a-moll, tsellokontsert a-moll ja viiulikontsert d-moll.
1812- 1824 kirjutas Beethoven oma üheksanda sümfoonia. Hilistele teostele on omane eriliselt ratsionaalne ja ökonoomne vormikorraldus ning muusikaliste ideede äärmiselt loogiline vormistus. Vabalt kontstrueeritud ja omanäolised fuugad on iga suurema tose oluliseimaks osaks. 1814 ooper ,,Fidelio"(III versioon) 1817-1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aata suurima klaverisonaadi nr 29 (B-duur, op. 106, ,,Hammerklavier"). 1819-1824 valmisid klaveriloomingust kolm sonaati, ,,Diabelli-varitatsioonid". 1807 oli ta kirjutanud Missa C-duur (op.86) 1822-1824 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. 1824 7.mail toimus IX sümfoonia esiettekanne koos kolme osaga Missa solemnisest. Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele.Selles zanris oli ta viimati kirjutanud 1810. aastal. Elu lõpul visandas Beethoven veel uut sümfooniat ja vaagis mitmeid ooperisüzeesid.
variatsioon · Keelpillikvartett kaks viiulit, vioola ja tsello (tuli barokktrio asemele) · Klassikalise orkestri sünnikoht Mannheim Edela-Saksamaal · 18. sajandi tähtsaim muusikaõpik J. J. Quantz'i kirjutatud flöödiõpik · Carl Philipp Emanuel Bach klavessiinimängija, galantsed ja tundelised teosed, vormireeglitega julgelt ümber käiv tundeküllane väljendus. Haydn, Mozart ja Beethoven õppisid kõige rohkem tema klaveriloomingust, 200 klaverisonaati. Sonaadivormi ülesehitus: 1) Ekspositsioon (esitletakse pea- ja kõrvalteemat partiides, neid seob sidepartii, lõpetab lõpupartii) 2) Töötlus (pingestatud, arendatakse teemasid) 3) Repriis (tasakaalustav lõpposa, lahendus töötluses tekkinud konfliktile) coda kokkuvõttev lõik Klassikalised sonaaditsüklid: 3-osaline kammersonaaditsükkel (ka instrumentaalkontsertides): kiire, aeglane, kiire
Teiste inimestega suheldes eiras Beethoven etiketti. Ta ei hoolitsenud väga oma hügieeni eest. Kurtuse süvenedes muutus ta järjest üksikumaks, koos ebaõnnestumistega suhetes kasvas masendus. Kord arreteeris Beethoveni Viini politsei, kuna teda peeti ekslikult kerjuseks Beethoven oli andekas ja tuntud pianist, mistõttu on klaveril tähtis koht ka tema loomingus, olulisem kui mistahes teisel pillil. Kõige tähtsama osa Beethoveni klaveriloomingust moodustavad tema 32 klaverisonaati.Neid iseloomustavad julge ja novaatorlik kompositsioon ning tihedad klassikalistest zanripiiridest väljaastumised. Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, neid on tal kokku üheksa. Sarnaselt Haydniga hakkas ta neid kirjutama hilja, esimene sümfoonia valmis aastal 1800, mil Beethoveni teoste hulk oli juba suur ja tema nimi tuntud. Beethoveni sümfooniates on ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus
Ka interpreetidena olid nad erinevad. Ta kirjutab Lisztile: "Mind rusub masside hingamine, halvad uudishimulikud pilgud, mulle võõrad näod. Sinuga on hoopis teine lugu: sa oled selleks loodud, sest kui sa ka ei liiguta publikut, siis leidub sul ikka midagi, millega talle vastu pead anda......" Pariisis elatud aasta jooksul andis Chopin ainult 19 avalikku kontserdi, eelistades suurtele saalidele salongide intiimsemat õhkkonda. Chopini looming koosneb põhiliselt klaveriloomingust. Laias laastus jaguneb see kolmeks: 1)SUURVORMID: ta kirjutas 3 klaverisonaati ja 2 klaverikontserti. 2)LÜHIPALAD KLAVERILE: 1. osa moodustavad Poola rahvatantsurütmidele põhinevad lühipalad. Näiteks poloneesid, mazurkad, krakovjakid. 2.Teised lühipalad klaverile: valsid, etüüdid, nokturnid, ballaadid. Klaveriteoste kõrval on Chopinil loomingus la laule , mis on loonud nooruseas sünnimaal. Romantikuna kirjutas ta hulgaliselt laule
komponeerimise kunsti. Ühenduses uskumatu töövõimega muutis kogu see omandatud ja läbitöötatud muusikaline kultuur Beethoveni oma ajastu harituimaks muusikuks. Üheksakümnendate aastate keskpaigaks oli temast saanud juba täiesti väljakujunenud helilooja; 1796. aastal söandas ta lõpuks välja anda oma esimesed klaverisonaadid. Selle zanri juurde pöördus ta edaspidi korduvalt tagasi ning 32 sonaadis, mis tervikuna moodustavad kõige väärtuslikuma osa Beethoveni klaveriloomingust, peegeldub kõige täiuslikumalt tema loominguline areng ja ammendamatu leidlikkus suure instrumentaaltsükli kunstiliste võimaluste kasutamisel. Selle arengu tähisteks on kolm kõige populaarsemat sonaati c-moll "Pateetiline", cis-moll "Kuupaistesonaat" ja C-duur "Appasionata". Lüürilis-dramaatilised "Pateetiline" ja "Kuupaistesonaat" on iseloomulikud Beethoveni heliloomingu esimesele perioodile ning teise perioodi algust märgib "Appasionata" leegitsev väljendusrikkus.
KOOR ja SOLISTID! Tekst pärineb F.Schilleri oodist ,,RÕÕMULE". Selles osas kõlav muusikamotiiv on valitud EUROOPA LIIDU HÜMNIKS. Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE. Beethoveni LAVATEOSED: ooper ,,FIDELIO", ballett ,,PROMETHEUS", 2 missat ( üks neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL" KLAVERIMUUSIKA: Beethoven oli andekas ja tuntud pianist, mistõttu on klaveril tähtis koht ka tema loomingus, olulisem kui mistahes teisel pillil. Kõige tähtsama osa Beethoveni klaveriloomingust moodustavad tema 32 klaverisonaati. Neid iseloomustavad julge ja novaatorlik kompositsioon ning tihedad klassikalistest zanripiiridest väljaastumised. Hilisemates sonaatides kasutab Beethoven rohkelt polüfooniavõtteid fuugavormi. Sonaadid olid mõeldud kodus mängimiseks: Beethoveni elu ajal on neid praeguseks teadaolevalt kontserdil esitatud vaid kahel korral, samas kui nende nootide müük oli silmapaistvalt edukas. Sonaatide kõrval on
annaabi.ee 
