lihtvaimulikuks. Roomas ja selle lähedal elas Liszt 1871. aastani. Elu lõpu poole süvendas sidemeid Ungariga oli Ungari Muusikaakadeemia üks asutajaid ja selle esimene direktor, praegu kannabki see kool Liszti nime. Viimased 15 aastat veetis reisides, külastas ka Wagneri teatripidustusi Bayreuthis. Ta surigi Bayreuthis, kolm päeva pärast oma väimehe Richard Wagneri muusikadraama "Tristan ja Isolde" etendust. Looming Lisaks klaveriloomingule (vt virtuooside konspekti!) on Lisztil veel 13 sümfoonilist poeemi, 2 programmilist sümfooniat: "Fausti sümfoonia" ja "Dante sümfoonia", lisaks veel orkestratsioone oma klaveriteostest. Vaimulik muusika: 2 oratooriumit, 4 missat, 1 reekviem. Liszti loomingule on omane: programmilisus, monotematism, transformatsioonitehnika (neid mõisteid peate kindlasti teadma). · Varasem looming on virtuoosne ja särav, hiljem muutub selgemaks/lihtsamaks.
1.5. Klaverimuusika 19. sajandi kõige iseloomulikemaks klaveri miniatuurideks olid nokturn (ööpala), ballaad, rapsoodia (vabas vormis fantaasiarikas heliteos), aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka polonees. Neid kõiki ühendas meloodilisus ja lüüriline karakter. Täiesti uudsena kerkis esile mängutehniliselt kõrge kontsertetüüd (muusikaliselt ja tehniliselt kõrgel tasemel instrumendi valdamine ja ettekandmine). Saksa helilooja Johannes Brahmsi (1833-1897) klaveriloomingule kirjutatud tantsud andsid kontsertliku mõõtme nt ,,Ungari tantsud" (21 pala). Poola helilooja Fryderyk Chopin (1810-1849) oli 19. sajandi hinnatumaid klaverivirtuoose. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Chopin kasutas tihti tempo rubatot esitusviis, mille puhul interpreet tempot spontaanselt kiirendab või aeglustab. Chopini valsside ja prelüüdide puhul on tegemist mängutehniliselt keerukate konsertvalssidega nt
silmapaistva lehekülje mitte ainult Rahmaninovi enda loomingus, vaid kogu klaveriliteratuuri ajaloos. Esimene tsükkel op 33 on kirjutatud 1911. aasta augustis, teine, aastail 1916--1917 op 39. Mõlemad tsüklid on loodud ajal, kui helilooja isikupärane käekiri oli juba välja kujunenud, ning valminud oli enamik tema tuntumatest teostest. Keskendunud heliloojana peamiselt klaveriloomingule läks Rahmaninov etüüdizanri tõlgendamisel täiesti omalaadset teed. Kui Chopini, Liszti jt etüüdides on esiplaanil mitmesugused tehnilised ülesanded ja faktuuriprobleemid, siis Rahmaninov lähtus etüüdide loomisel eelkõige mingist poeetilisest kujundist ja selle piltlikkusest. Virtuooslikud klaverietüüdid kujunesid teatavasti kontserdipraktikas välja eelkõige XIX sajandi tuntud pianistide Kalkbrenneri, Moschelesi, Thalbergi jt loomingus