Felix Mendelssohn 1809-1847 Sündis Hamburgis, 1811 kolis Berliini perega sest nad olid aidanud Napoleoni süsteemi murda ja nüüd kardeti prantslaste kättemaksu aga vanemad tahtsid Felixile ja tema õdedele vendadele parimat võimalikku haridust, kasvas üles haritud keskkonnas. Teeda peeti imelapseks, 6 aastaselt hakkas ta saama emalt klaveritunde ja teda õpetasid veel ka Marie Bigot, Ludwig Berger, Carl Friedrich Zelter. Esimese kontserti andis 9 aastaselt, esimese kirjastatud töö: klaverikvartett nr 1 C-duur komponeeris ta 13 aastaselt, 15 aastaselt esimene sümfoonia. 16 aastaselt kirjutatud keelpillioktett näitas tema tõelist geniaalsust. Hiljem õppis veel Ignaz Moschelese käe all. Tema tööd näitavad tema teadmisi barokkmuusikast. Eriti tema fuugades ja koraalides peegelduvad kõlaselgus ja kontrapunktikasutus, mis on omased Johann Sebastian Bachile, kelle muusikast oli Felix Mendelssohn tugevalt mõjutatud.
aastate teisest poolest. Teose tekst pärineb Robert Burnsi luuletusest "My Heart's in the Highlands". Teose tempo on mõõdukas, aeglane ja ei muutu eriti. Rütm kogu teose jooksul on ühtlane ja ei muutu. Meloodia on sujuv, voolav. Tämber on pehme. Dünaamika on vaikne. See on väga harmooniline, heakõlaline. Faktuur see teos on ühehäälne. Vorm on ühe osaline teos on otsast lõpunisarnane. See on kontratenor/alt, klaverikvartett. See teos on on väga ilus ja rahulik. Meeleolult on pigem kurb. Mulle väga meeldis see teos, kuna see on väga ilusa meloodiga ja sellel on väga ilusad sõnad. Tekitas minus kurba tunnet. Aga kuna mulle meeldib sellist sorti muusikia siis see oli väga hea. Tahaks ka ise minna mägismaaale. Kuulasin teost mitu korda sest alguses ei saanud veel kõikidest sõnadest aru. Teisel korral juba sain ja avastasin, et all on sõnad kaa. Aga see teos läks iga korraga järjest paremaks.
Dresdenis õppis ta ka instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. 1900. aastal asus Läte Tartusse elama. Talle tehti ettepanek asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhataks. Orkester kutsuti kokku Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde. Kontsertmeistriks sai Samuel Lindpere. Sümfooniaorkestri esimene kontsert toimus 19. novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis, kavas olid Schuberti ja Haydni sümfooniad, kaks ooperiavamängu ning Beethoveni Klaverikvartett. Saal oli välja müüdud, publikuks peamiselt eestlased, menu suur. Kontsert tõi orkestrisse ka uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat
Ta on Viini Viini Riigiooper dirigent dirigeerimise kõrgpunkt. Viinis levisid juudivastased liikumised ja kuna Mahler on juut, siis olid tema ümber intriigid ja ta pidi lahkuma (Viini jäämisele ei aidanud kaasa isegi katoliku usu võtmine). 1907. lahkus Viinist USA-sse, kus ta kohtus Rahmaninoviga. Gustav katsetas nooruspõlves kammermuusikat ja oopereid. Ta alustas kolme ooperit, kuid ei lõpetanud ühtegi. Ta kirjutras üliõpilasena kammermuusika ,,Klaverikvartett a-moll". Tema looming jaotatakse kaheks: sümfooniad ja laulutsüklid, mis põimuvad omavahel 2,3,4 + 8 kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. Tema teosed on programmilised, kuid pole kirjutatud. Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee ta tegeles ühiskonna probleemide lahendamisega. Sümfooniaid võib võrrelda dramaturgilisest (sisuliselt) küljest Beethoveniga, aga vormi poolest on Mahleri sümfooniad vabamad
IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". Läte jätkas oma õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal (1895-1897). Dresdenis õppis ta ka instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. kontsert toimus 19. novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis, kavas olid Schuberti ja Haydni sümfooniad, kaks ooperiavamängu ning Beethooveni Klaverikvartett. Saal oli välja müüdud, publikuks peamiselt eestlased, menu suur. Kontsert tõi orkestrisse ka uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid niisümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat
annaabi.ee 
