klaveripala nr 2 op posth Es-duur ning Brahmsilt kaks rapsoodiat klaverile op 79. Saalis valitses kõrgema klassi ning asja tundjate hõng, oli parasjagu nii noori kui ka vanu. Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed. Naily Saripova oli aastast 2000 Eesti Muusika -ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. Viimaste aastate ühe tähtsamaks saavutuseks peab Naily Saripova koostööd klaveriduos väljapaistva Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga, kes avaldas tugevat mõju Saripova isiksusele. Aastal 2013 klaveriduo andis välja esimese plaadi Mozart-Schubert. Klaverimuusika neljale käele. Naily Saripova, Vjatšeslav Novikov. Pianisti kirg teoseid mängides oli nii võimas, et see viis kuulajad täielikult teose sisse ja nende heliloojate maailma. Kiiremad kohad ei pannud ainult pianisti hingeldama vaid ka mind ning aeglasemad/hõljuvad osad viisid unustuse maailma
tingitud sellest, et kontsert ei toimunud hiigelsuures ja rahvarohkes saalis, vaid keskmise suurusega kammersaalis. Õhkkond oli suurepärane. Teoseid esitas klaveril Naily Saripova. Alates 2000. aastast oli Saripova Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. 2013. aastal kaitses Saripova EMTAs doktorikraadi. Viimaste aastate tähtsaimaks saavutuseks peab Saripova koostööd klaveriduos Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga. Minu arvates suutis Naily Saripova luua saalis väga sooja õhkkonna. Kordagi ei tekkinud kontserdi vältel mõtet kella vaadata ning tüdimustunne puudus. Ta suutis suurepäraselt „välja mängida” palade kiiremad ning agressiivsemad osad. Näiteks tooksin kiire algusega Johannes Brahmsi „fis- moll Agitato”. Algus on ausalt öeldes nii kiire, et mina, kui klaverimuusikast eriti mitte teadev
klaverimuusikat. Aastatel 1933-1934 osales Lukk nimeka Berliini klaverikvarteti töös, millega esineti Taanis, Itaalias, Marokos ja kolmel korral ka Eestis. Kontsertide esimese poole kavas olid klassikalise teosed (Bach, Schubert, Strauss, Rimski-Korsakov), teises aga kergemuusika seaded neljale klaverile. Bruno Luki kontserttegevus kestis üle 40 aasta. Sinna alla mahub hulgaliselt kontserte soolokavadega, kammeransambli partnerina, sealhulgas klaveriduos Anna Klas Bruno Lukk, ning solistina sümfooniaorkestri ees. Samuti astus ta üles raadios ja televisioonis, salvestas palju muusikat Eesti Raadio fondi ja mitmetele heliplaatidele. SOOLOKONTSERTIDE REPERTUAAR Bruno Luki repertuaar oli äärmiselt mahukas, hõlmates muusikat barokist kaasajani. Kõige huvipakkuvamad on tema soolokontsertide kavad, mille juurres eemaldus ta sageli harjumuspärastest tavadest. Kavade hulgas leidus palju vähemängitud, kuid samas väärtuslikke teoseid.
Veebeli, kes jäigi mängima Strobeli orkestritesse kuni viimase lahkumiseni Eestist 1939. aasta novembris. Lisaks tööle tantsumuusikuna jätkus teda mujalegi – ta oli aktiivne levilaulude loojana ja arranžeerijana, teda võis tollal sageli kuulda esinemas pianistina K. Strobeli orkestriga ringhäälingus, kuid tantsupalades oli klaverisoolosid harva ja need olid lühikesed. Rohkem sai ta oma võimeid näidata saadetes, kui esines klaveriduos koos K. Paalsega (vt foto 59), trio või kvartetiga. V. Ojakäär, kes noore džässihuvilisena on neid saateid ise kuulnud, kinnitab, et tegemist oli tehniliselt laitmatu, improvisatsioonivõimelise muusikuga (Ojakäär 2000: 380). Sama kinnitab ka H. Ambel oma kirjas P. Veebeli triole (teised Uno Elts ja Elmar Kruus): “Eilne combo /.../ koosnes kolmest isikust, (kes) on kõik meil kindlalt paremikku kuuluvad, milles ei saa olla mingit kahtlust.” (Ambeli kiri vt lisa 6)