preteeritumi ainsus, preteeritumi mitmus ja mineviku kesksõna. Praegu on see säilinud ainult verbil be, millel on ainsuse ja mitmuse vormid was ja were. Nõrgad tegusõnad on germaani keele uuendus. Need moodustatakse, pannes sõna lõppu kas d või t. neid verbe on aja jooksul väga palju juurde tekkinud. tugevate tegusõnade liigitus (7 klassi) - Tugevate tegusõnade liigitus (7 pöördkonda ehk klassi). Esimese viie klassi puhul kombineeruvad astmed (i a ø ø) ja klassitunnused (esimesel klassil i, teisel u, kolmandal ja neljandal sonorant ja viiendal obstruent (kpt/gbd). (6 on kvalit, kvant. Ablaut ja 7 reduplikatsioon e. Tüvekordus). umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Sisuliselt on umlaut regressiivne assimilatsioon. Olulisim umlaudi esinemisvorm germaani keeltes on i-umlaut
ainsus, preteeritumi mitmus ja mineviku kesksõna. Praegu on see säilinud ainult verbil be, millel on ainsuse ja mitmuse vormid was ja were. Algselt oli olemas vaid 2 grammatilist aega. Praeguses inglise keeles 16 aega- 14 analüütilist ja 2 sünteetilist. Tugevate tegusõnade liigitus (7 klassi) - Tugevate tegusõnade liigitus (7 pöördkonda ehk klassi). Esimese viie klassi puhul kombineeruvad astmed (i – a – ø – ø) ja klassitunnused (esimesel klassil i, teisel u, kolmandal ja neljandal sonorant ja viiendal obstruent (kpt/gbd). (6 on kvalit, kvant. Ablaut ja 7 reduplikatsioon e. Tüvekordus). Klass 1- klassi tunnuseks i dreiban draib dribum dribans i+i a+i ø ø Klass 2- klassi tunnuseks u kiusan kaus kusum kusans i+u a+u ø+u ø+u Klass 3- klassi tunnuseks sonorant (l,m,n,r)
suuremat palka jne. Eestis on selles osas suuri probleeme. Nõukogude ajal ei olnud mingit erilist korrelatsiooni nt ameti, hariduse ja sissetuleku vahel. Kõrgharitud inimesed said vähe palka, töölised 23 palju. Nüüd on hakanud klassierinevused kui elustiilierinevused välja kujunema (rikaste ja vaeste rajoonid, rikaste eramajad ja vaeste slummikorterid). Kuid siiski ei moodusta Eesti ühiskonnas klassitunnused ilmselt sellist homogeenset võrgustikku nagu Läänes. Meil on nt oluline vahet teha erasektori ja riikliku sektori vahel. Erasektoris töötavatel inimestel on seotud töö, palk ja haridus, riiklikus sektoris on see seotus palju segasem. Omaette probleemi moodustab Eesti ühiskonnas mitmeti ja uduselt tõlgendatud keskklassi probleem. Samas on Eestis oluliseks klassipiiritlejaks ka vanus, sugu ja rahvus. Noored,