esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". • Pärast sõda kirjutas ta peamiselt näidendeid, mis kajastavad ühiskonna võitlust kindlalt klassipositsioonilt. • Tema näidendeid mängiti oma ajal kogu NSV Liidus. TEOSED Romaanid Novellikogud • "Joonatan Hingemaa • "Vaeste-Patuste alev" eksirännakud" (1930) (1927) • "Kotkapoeg" (1932) • "Tuhkur hobune" (1928– • "Reisijad lõppjaamas" 1933) (1934) • "Kolme vaeva tee" (1930) • "Reamees Mattias" (1935) • "Andruksonide suguvõsa" • "Üksiklased" (1935)
1944-1946 ja 1950- 1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950- 1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, aastast 1942 NLKP liige. Looming sisaldab romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga ,,Vaeste patuste alev". Kohati venitatud romaanidest on kunstiliselt tihedamad novellid. Pärast sõda kirjutas peamiselt näidendeid, mis kajastavad ühiskonna võitlust kindlalt klassipositsioonilt. Tema näidendeid mängiti kogu NSV Liidus. Romaanid: ,,Vaeste patuste alev", ,,Kolme vaeva tee", ,,Vana kaardivägi" jne. Novellikogud: ,,Reamees Mattias", ,,Kotkapoeg", ,,Üksildased", ,,Reisijad lõppjaamas". Näidendid: ,,Elu tsitadellis", ,,Võitlus rindejooneta", ,,Kaks leeri", ,,Meie elu", ,,Vana tamm"
oma meelsust või tegelikkust. Meid huvitab, oli see ellujäämisküsimus, kas ajakirjanik olla oli kerge või raske ja milliseid kompromisse see nõudis. Niisugused küsimused saavad vastuse üksnes elulugude ja mälestuste kaudu. Allikakriitika tähtsus Allikakriitiline lähenemine nõukogude ajakirjandusloole Nõukogude-aegset allikmaterjali kasutades tasub tähele panna järgmist: 1. Olukordi kirjeldati ideoloogiliselt ja propagandistlikult nö klassipositsioonilt, tihti kasutati viiteid marksismi klassikutele ning viimaste tsitaate, et midagi "tõestada" või paika panna. 2. Tsiteerides okupatsiooniaegseid uurimusi, tõstab tänane uurija nad uude konteksti, kus vaatenurk muutub ja nõuab lähemat selgitamist, mida millegi all mõeldud on. Võib jääda märkamata "ridade vahele kirjutatu". 3. Dokumendid võisid olla koostatud teatud survete all. "Paber kannatas kõike" ja ametlikud väited olid teinekord üksnes tegelikkuse varjamiseks. 4
Peale viimase murdumist moodustub kommunistlik ühiskond, taas riigita ja õiguseta Marxi käsitluses ühiskonnast: 1. majandus on baas. 2. Pealiskiht õigus, eetika, moraal, haridus, perekond (Õigus pole midagi muud, kui pealisehituslik nähtus, õigust ei saa ka olla õiglane objektiivses mõttes õigus ise on loodud selleks, et kaitsta valitsevate klasside huve => õigus saab olla õiglane vaid klassipositsioonilt vaadates) Kirjeldades sotsiaalset konflikt peab tagasi minema majanduse juurde: 1. Tootlikud jõud: a. Inimfaktor tootjad, töölised b. Asjaline element : i. Tootmisvahendid ii. Tööobjekt 2. Tootmissuhted, need tekivad inimeste vahel tootmisprotsessi käigus Aktiivne element ühiskonnas on tootlikud jõud, toomissuhted on aga konservatiivsed. Ajaloolised hakkavad tootmissuhted takistama tootlike jõudude arengut
annaabi.ee 
