· Eestlased sai õpetunni edasiseks vabadusvõitluseks. Haridus: · Kohustuslik üldharidus(3 kuud talvel) · Laienes koolivõrk ning tekkisid uued koolitüübid. Vallakoolid- kirjutamine, lugemine, arvutamine ja maateadus Kihelkonnakoolid- edasijõudnud jõukamate tp-de lapsed Kreisikoolid- asusid maakonnakeskustes ning keskendusid lugemisele arvutamisele ja loodusteadusele Reaalgümnaasium- 7 klassilistes koolides pandi rõhku loodusteadusele Gümnaasiumid- muutusid 8 klassilisteks ning seal pandi õhku keeltele ja ajaloole Tütarlastegümnaasiumid- varem tütarlastele gümnaasiumiharidusest ei võimaldatud. · Venestusreformi ajal oli väike tagasilöök kasvas kirjaoskamatus ning vähenes natuke ka õpilaste arv. · Alates 1906 oli võimalik emakeelset haridust saada ka erakoolides Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
kirjutamist, arvutamist ja maateadust. kihelkonnakoolid Kihelkonnakoolides jätkasid õpinguid vallakoolides hästi edasijõudnud jõukamate talupoegade lapsed. kreiskoolid Asusid maakonnakeskustes ning keskendusid lugemisele, arvutamisele ja loodusteadustele. reaalgümnaasiumid Kujunesid välja 1880.aastatel ning nendes 7- klassilistes koolides pandi rohkem rõhku loodusteadustele. gümnaasiumid Muutusid 8-klassilisteks ning seal pandi rõhku keeltele, kirjandusele ja ajaloole. tütarlastegümnaasiumid Varem tütarlastele gümnaasiumiharidust ei võimaldatud! 1880.aastatel alanud venestusreformid tekitasid hariduses teatava tagasilöögi: suurenes mõneks ajaks kirjaoskamatus ning mõningal määral vähenes õpilaste arv
1951.a. võeti vastu kõrgkoolide uus kehalise kasvatuse programm, millega kehtestati kõigile I ja II kursuse üliõpilastele kohustuslikud kehalise kasvatuse tunnid. kesk-eriõppeasutustes 1926. viidi sisse kohustuslik kehaline kasvatus üldhariduskoolides 1927. a. kinnitati kohustusliku kehalise kasvatuse õppeplaanid ja programmid Vene NFSV koolidele. 1966.a. viidi kõigis koolides sisse 2 kohustuslikku kehalise kasvatuse tundi nädalas. Kõikides (vähemalt) 8-klassilistes koolides nähti ette kehalise kasvatuse õpetaja ametikoht. Kehalise kasvatuse ja spordi normdokumendid: kooli kehalise kasvatuse programmid - Koolide ühtne üleliiduline kehalise kasvatuse programm kinnitati 1933. a. · VTK 1931. a. kinnitati ,,Valmis tooks ja NSV Liidu kaitseks" märginormatiivid ja nende vastuvõtmise kord. Järgmisel aastal kinnitati selle II aste. · OVTK 1934. a. kinnitati ,,Ole valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks" märginormatiivid ja
annaabi.ee 
