mõnda õppeainet süvendatult õpetavate eriklasside loomine. • Kõrghariduses laienes tehnikaspetsialistide koolitus. 1970ndate alguseks oli viidud lõpule üleminek üldisele 8-klassilisele haridusele. Keskeri- ja kõrgharidus olid saanud massiliseks. • 1980ndatel oli Eestis sõjaeelsest ajast 11 korda rohkem kõrgharidusega inimesi. 79% elanikkonnast omas kesk- või kõrgharidust. • Titma ja Kenkmann (1988): Üldhariduskool oli esindatud 3-klassiliste algkoolide, 8-klassiliste koolide ja keskkoolidega. Esimesed ühendati majanduslikel põhjustel, veidi vähenes ka maal asunud 8-klassiliste koolide arvukus. 1980ndatel avati siiski maal uusi 8- klassilisi koole. • 70/80ndate vahetusel omandas ligi 80% õpilasest üldhariduse keskkoolis. 1970ndate jooksul asetleidnud üldisele keskharidusele ülemineku jooksul suurenes selle
kord sisse sõjaväkke ning sellel baseerudes hakati ka ühiskonda ja tsiviilametkonda reformima. Kuni 19. sajandi keskpaigani, mil hakati piiranguid tegema, kõik ohvitserid olid aadlikud, osad neist isikuaadlid (puudus pärandamise õigus). Tsiviilametnik ei saanud madalamast ametiastmest aadlikku tiitlit. · Teenistusastmete tabel andis eelise aadlile, mis väljendus takistuseta teenistusse astumisel ja kiiremas teenistuses edenemisel. · Kõik nn klassiliste ametikohtadele mitteaadlikud said aadlitiitli. · Meeste (mehe puudumisel, isa) teenistusastmete järgi "märgistati" ka nende naised. Teenistuastemete tabel on kogu Vene impeeriumi eksisteerimise jooksul keskseks seadusandlikuks aktiks, millele tugines kogu riigiteenistuse struktuur. Tabeliga pandi paika teenistusastmete, tiitlite ja auastmete hierarhia, mis omakorda määras ära ühiskonnas toimuvate sotsiaalsete suhete iseloomu.
Hindamise aluseks pidi olema kõigile koolidele kohustuslikud õpilaste edasijõudmise normid selliselt, et üht ja sama teadmiste taset hinnati võrdselt kõigis koolides.Endised laste- ja noorteühingud suleti, Eestisse toodi nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Eesti taasokupeerimise käigus suudeti 1944.a. oktoobris mandriosa koolid enamasti avada. 1944/45 õ.-a. töötas 198 algkooli, 790 7-klassilist ja 38 keskkooli. Järgnevatel aastatel algkoolide arv kasvas, 7-klassiliste arv aga mõnevõrra langes. Kaugemalt kooliskäimise võimaldamiseks asutati kooliinternaate. Kuni 1958.a. kehtis Eesti NSV-s 7-klassiline koolikohustus, mida 1950.aastate esimesest poolest alates üldjoontes suudeti täita. Alates aastast 1958 8-klassiline kooliharidus. Aastal 1970 muudeti keskharidus kohustuslikuks: pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekeskkoolis. Viimased andsid ka ametioskustele lisaks ka üldise keskhariduse.
annaabi.ee 
