· Tekkis haritlaste üleproduktsioon, sest gümnaasiumisse pääsesid kõik, kuid ülikooli vaid kolmandik. Nii jäid paljud tegevusetuks ning ei tahtnud ükskõik millist töökohta. · 1934. a. haridusreformiga kavatseti minna üle 4-klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5-klassiline keskkool ja sellele omakorda 3-klassiline gümnaasium. See aga tekitas pahameelt, kuna alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg suurenes. Nii ei likvideeritud 6-klassilisi algkoole. · Koolireformi teine etapp teostati 1937. a. Lisaks kolmele kooliastmele oli võimalik valida kahe suuna vahel. Progümnaasiumis oli 2 kohustuslikku võõrkeelt, reaalkooli ühe võõrkeele vastu. · Suuremat rõhku pandi kutseharidusele rajati uusi kutsekooli, õpilastele tehti soodustusi. · 1930. a. lõpus avati ligi 100 uut koolimaja ja renoveeriti vanu. Parandati kooliolusi. Kahjuks koolielu hakkas tsentraliseeruma ja mitmed ettevõtmised muutusid sunduslikuks.
aasta sügisel välja täiendav instruktsioon rahvaõpetuse parandamiseks. Uue korralduse kohaselt ei tohtinud lapsi koolist enne vabastada, kui õpilane oskas lugeda, katekismuse viit peatükki tundis ja palveid teadis. Vanematelt koolilaste õpetamise eest raha ei nõutud. Iga pere, kust laps koolis käis, oli kohustatud koolile tooma kaks koormat puid ja ühe naela küünlaid. 1786. aastal anti välja ,,Venemaa rahvakoolide määrus", mille järgi tuli avada maakonnalinnades 2-klassilisi alam- ja kubermangulinnades 4-klassilisi ülemrahvakoole. Suurelt plaanitsetud koolikava jäi poolele teele koolid asutati ainult linnades, tüdrukud jäid hariduseta. Browne'i allkirjaga dokumendis esitati kolm uut põhinõuet: 1. laste õpetamine toimugu valgetes ja soojades ruumides, 2. koolmeistrid tuleb talvekuudel vabastada mõisatööst, 3. koolmeistritele peab mõis andma kindlat palka naturaaltasuna. Hoolimata Rüütelkonna suure osa vastuseisust jõuti 1786
Keskeri- ja kõrgharidus olid saanud massiliseks. • 1980ndatel oli Eestis sõjaeelsest ajast 11 korda rohkem kõrgharidusega inimesi. 79% elanikkonnast omas kesk- või kõrgharidust. • Titma ja Kenkmann (1988): Üldhariduskool oli esindatud 3-klassiliste algkoolide, 8-klassiliste koolide ja keskkoolidega. Esimesed ühendati majanduslikel põhjustel, veidi vähenes ka maal asunud 8-klassiliste koolide arvukus. 1980ndatel avati siiski maal uusi 8- klassilisi koole. • 70/80ndate vahetusel omandas ligi 80% õpilasest üldhariduse keskkoolis. 1970ndate jooksul asetleidnud üldisele keskharidusele ülemineku jooksul suurenes selle koolitüübi lõpetajate arv kahekordseks. • Saar (1998): kui 1960ndatel küündis keskhariduseni pool põlvkonnast, siis 1970ndate lõpul oli neid 70- 80%. Ca 10% noortest omandas hariduse süvaõppega klassides. Kuna
annaabi.ee 
