seda suurema tõenäosusega kujuneb noorukil endal välja kuritegelik käitumisviis (Farrington, 1996). Suurt mõju avaldab noorukile kuritegelikule teele kaldunud eakaaslastest moodustunud grupid, kus kuritegeliku käitumisega noortel on kõrge staatus (Farrington, 1996). 6.Poisid, tüdrukud ja koolitemperament Statistikaameti analüüside põhjal oli Eesti üks olulisemaid haridusprobleeme 1990-ndatel (ja on praegugi) poiste suurem väljalangevus põhikoolist ning klassikordamine (eriti 7.- 9. klassis) (Heinlo 2001, 23). Kuna Eestis katkestavad poisid oma õpingud tunduvalt kergekäelisemalt kui tüdrukud, järeldavad analüütikud, et poiste heaolu koolis on madalam ning nende rahulolematus kooli suhtes suurem, st ilmselt soosib kogu koolisüsteem rohkem tüdrukuid (Rummo & Aasvee 2008, 44) Näiteks 2003/04. õppeaastal langes põhikoolist välja 669 poissi ning 290 tüdrukut (Pullerits 2005)
mõju all ega ole adekvaatne õppetööga tegelema. Selline käitumine vajab kiiret reageerimist, et säilitada normaalne ja turvaline õpikeskkond koolis. Ka noortekeskustes on suureks probleemiks mõnuainete tarbimine ja sellega kaasnev probleemne käitumine. Sageli on sellised noored agresiivsed teiste suhtes ning tekitavad ebaturvalise keskkonna noortekeskuses. Mõnuainete tarvitamisega kaasneb sõltuvuse tekkimine, õpivõimekuse langus, klassikordamine ja muud probleemid. Ka lapsevanemate alkoholi või narkootikumide tarbimine mõjutab lapse arengut ja tema maailmapildi kujunemist. Sageli kannatavad sellistes peredes kasvavad lapsed majandusliku 8 puudust. Sellega kaasneb tõrjutus koolis ja neil on madal enesehinnang. Sageli puudub neil vanemlik toetus ja nad on hoolitsuseta. Ühelt poolt oodatakse neilt edukaid õpitulemusi, kuid teiselt poolt puudub neil selle jaoks soodne elukeskkond.
milleks on konfliktsed suhted õpetajatega, teiste pereliikmetega, klassikaaslastega. Ka vanemate omavahelised konfliktid kuuluvad sellesse probleemide rühma. Õpilased ise ei oska sageli ennast riskirühmaks pidada - kui tugiisikute arvates on oht koolist välja langeda 63 protsendil õpi- ja käitumisraskustega noorel, siis õpilastest tunneb koolist väljakukkumise ohtu 44 protsenti. Põhilisteks komistuskivideks, kust algab mahajäämus õppimises ja klassikordamine, on matemaatika ja keeled. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut korraldas selle aasta jaanuaris-veebruaris 150 Eesti õpiraskustega laste küsitluse, kuhu oli valitud õpilasi kuuest Eesti piirkonnast (Tallinnast ning Harjumaalt, Ida-Virumaalt, Pärnumaalt, Võru- ja Põlvamaalt). Pauts, K. 2009. Psühholoog Anni Vaher: koolikiusamine on kolinud internetti.- Õhtuleht, 22.10.2009 "Laps, kes ei olnud klassis kõige populaarsem, riputas suhtlusportaali pildid oma lemmikloomast
annaabi.ee 
