tunneksid end koolis turvaliselt. Turvatunde tagab positiivne suhtumine lastesse ning reeglite paika panemine. (Ram 2006) Õpetajatel on keskne koht kooli kui kultuurilise, kommunikatiivse, sotsiaalse keskkonna ehk multidimensioonilise õppekeskkonna kujundamisel. Veel suurem osa on õpetajate tähtsus aga õppetunnis, klassis, üksikõpilase tasandil toimiva õpi- ja õppekeskendumine keskkonna kujundamisel. Õpilase arengukeskkonnana on kooli ja klassikeskkond oluliselt sõltuv sellest, kuidas selle põhikujundaja õpetaja tajub õpilasi ning millised on õpetajate kasvatus ja õpetushoiakud.(Sarv 2008) Õpetajate positiivne suhtumine õpilastesse, eelkõige headuse ja austusega suhtumine, annab paremat võimalust näha lapses isiksust. Sellisel juhul suudab õpetaja toetada ja näha lapses võimalust eduks ja arenguks ning tänu oma sotsiaalsetele oskustele, saba õpetaja paremini toetada õpilast õppimises ja suhtlemises teiste lastega ja
· 72 + 12 = 84 õ · 88 + 11 = 99 õ · 71-15 = 54 v · 76 5 = 71 õ · 92-13 = 75 v · 63 + 12 = 75 õ · 63 16 = 41 v Lahendamise strateegiad · 71 15 = 70 10 1 5 = 54 · 92-13 = 90 10 2 3 = 75 · 63 16 = 60 10 3 6 = 41 · 71 + 15 = 70 + 10 + 1 + 5 = 86 · Esmalt liida kümnelised, siis ühelised --> Õppimist mõjutavad: keskkonnaga seotud näitajad · Kodune kasvatus ja keskkond · Kooli ja klassikeskkond (klassi tase) · Õpetaja uskumused, tegevused, .... Õpetamine · Seotud sellega, mida õppimise all mõistetakse, mida õppimise tulemusena tahetakse, et õpilane saavutab · Neli (kolm) kasvatusstiili (Baumrind, Lewin) Autoriteetne Autoritaarne Leebe (Minnalaskev) · Kaks (kolm) laia õpetamise teooriat (lähenemist): Biheviorismist Konstruktivismist (Küpsemise käsitlus) Mida erinevat lähenemist
Nooremate lastega on algul oluline praktiline arutelu põhilistest viisakusreeglitest (mida esimestel nädalatel aina korratakse): „palun“; „tänan“; „vabandust“; „küsi, kui sa soovid laenata...“; „asjade tagasipanemine/andmine, kust laenasi- Joonis 2.2 Klassi kokkulepe – käitumiskava (kohandatult, Rogers 2006b: 51) me...“; „jagamine ja koostöövalmis käitumine...“. Mõnede laste jaoks (eriti lasteaia tasemel) esitab klassikeskkond ootusi ja käitumisnorme, millega nad ei ole harjunud või millega neil on 36 37 Kolmandas kooliastmes/gümnaasiumis on selliste kokkulepete parimateks väljatöötajateks üksteisega arvestamise väärtusele, ilma milleta ei saaks ükski rühm vastastikuse kasu nimel