ja baltisakslased ei olnud esindatud seeläbi Rootsi rigstagis. Baltisakslaste jaoks ei olnud Rootsi võimu periood sugugi hea, sest Rootsi võim viis läbi reduktsiooni mis kitsendas nende võimu sellel territooriumil. Maapäevalt võeti ära initsiatiiv algatada aadlile oluliste küsimuste käsitlemine, sunniti aadlikke astuma riigiteenistusse (peamiselt ohvitseridena), läänikorra likvideerimine. Balti aadel lähtus vaid klassihuvist, mis iseenesest on täiesti loomulik, pidades esmatähtsaks oma privileegide respekteerimist. Kui Rootsi võim püüdis nende eriseisundit piirata, siis loobuti seda toetamast (M.Laidre, lk.958). „Labie zviedru laiki“ „Labie zviedru laiki“-tähendab tõlkes eesti keelde „hea Rootsi aeg“. Ka lätlased nimetavad Rootsi aega heak, kuna reduktsiooni viidi läbi kogu Liivimaal. Eestirootslased ehk rannarootslased
Jõu kasutamine on põhjendatud kui jutt on valitseja võimu kindlustamisest. Machiavellist alates poliitikateaduse keskne mõiste on riik (valitsemis- ja alluvussuhteid, mis on rajatud seadustele ja korrapärasele õigusmõistmisele). 4.Marksism ja Lenin poliitikast? Marxi väitel on poliitika klassivõitlus, mis on paratamatu ning viib ühe klassi diktatuurini teise klassi üle. Selle diktatuuri vahendiks on riik. Kõrgemat huvi klassihuvist ei ole olemas. Lõppastmes peab proletariaadi diktatuur läbi eraomandi ja kodanluse kui klassi likvideerimise jõudma klassideta ühiskonda, mida nimetatakse kommunismiks. Poliitilised vaated ja neid realiseeriv poliitiline süsteem kujunevad välja ühiskondlik-majanduslike suhete baasil. Poliitika kas kaitseb olemasolevat baasi või loob tingimused selle ümberkujundamiseks. Riik on klassivastuolude produkt ja astub välja majanduslikult valitseva klassi huvide kaitseks
kohusetundlikumale arusaamisele avalikust hüvest. (Esindusvalitsus, 299) Siin näeme reaalse vandekohtuteenistuse täiendavat tähtsust osaluse vormina. See kasvatab hääletajaid, andes neile äärmiselt puhastatud ja kontsentreeritud kujul õppuse demokraatia alal. Milli paneb muretsema mõte, et hääletaja võib anda "alatu ja pahatahtliku hääle ... lähtudes hääletaja isiklikust huvist või klassihuvist või mingist väiklasest tundest tema enda hinges." (Esindusvalitsus, 302) Samuti võib juhtuda, et hääletajad on liialt asjatundmatud, mõistmaks õigesti, milles seisneb avalik hüve. Mis puutub esimesse probleemi, siis üht lahendust näeb Mill siin selles, et hääletamine peaks olema avalik, mitte salajane. Kuna inimestel on kohustus hääletada avaliku hüve huvides, siis on mõistlik pidada neid vastutavaks oma hääle eest. Seepärast tuleks see avalikult jäädvustada
annaabi.ee 
