Ballettietendus koosneb kahest vaatusest. Esimeses vaatuses toimum Stahlbaumide kodus jõulupidu, kus kõik kogunevad. Seal hulgas ka Drosselmeier. Tal on Klarale, härra Stahlbaumi tütrele, eriline kingitus puust nukk Pähklipureja. Kadedushoos lõhub ta vend selle ära, kuid Drosselmeier parandab selle hetkega. Keskööl, kui küi külalised läinud ning kõik magavad äratab üle põranda jooksev hiir Klara. Hiigelsuured hiired ründavad Klarat. Tüdrukule tulevad appi vaprad mängusõdurid Pähklipureja juhtimisel. Toimub võitlus, mille lõpuks võidab siiski Pähklipureja. Ootamatult saab Pähklipurejast nägus prints ja ta muudab maja Lumekuningriigiks. Ta tantsib Lumekuninganna ja lumehelbekestega. Seejärel jätkavad Klara ja Pähklipureja-prints imeilusas võlusaanis teekonda Maiustuste kuningriiki. Teises vaatuses jõuavadki nad sinna. Kokad valmistavad neile häid toite ja Drazeehaldjas tervitab neid. Õhtusöögiajal laseb
Pähklipureja oma sõduritega. Kui hiirtest on koos jagu saadud, moondub Pähklipureja nägusaks printsiks ja viib neiu Lumekuningariiki, kus nad tantsivad Lumekuninganna ja –helvestega. Edasi viib tee Maiustuste kuningriiki, kus kokad küpsetavad hõrke maiustusi ning Dražeehaldjas laseb alamatel tantsida erinevatele rahvastele omapäraseid tantse. Õhtu lõppedes väsib Klara ja uinub. Ärgates leiab ta end oma voodist, mille ees seisab Prints, kes tervitab Klarat kui oma printsessi. Minule meeldis see etendus väga. Pähklipurejale oli leidlik lahendus leitud, kui kord mängiti teda päris inimesena, teinekord jälle nukuna. Kuna olen seda etendust kunagi väiksena näinud ja veidike on sellest isegi meeles, siis on huvitav jälle võrrelda, mis on teisiti lahendatud. Näiteks tolles etenduses lõhkus Fritz nukult lõua küljest, selles etenduses aga kogu pea. Kostüümid olid märkimisväärselt kaunid ja uhked, nagu balletis ikka
1 Päritolu ja lapsepõlv Päritolu Adolf hitler sündis Ülem-Austria väikelinnas 20. aprillil aastal 1889. Ta isa oli tolliametnik Alois Hitler ja ema Klara, kes olid pärit Waldviertelist Doonau põhjakaldalt, umbes viiskümmend miili Viinist kirdesse. Adolf sündis perre neljanda lapsena, peres oli 6 last kuid kellest ainult täiskasvanu ikka jõudsid Adolf ja tema õde Paula. Väideti et tema vanemad olid sugulased. Alois soovis Klarat enda juurde elama et too kannaks hoolt laste üle, samal ajal kui ta oma naine oli suremas ja viidud mujale hooldusesse. Peale Aloisi abikaasa surma, abiellus Alois Klaraga. Oli juba viimane aega kui Alois sai mitu kuud oodatud eriloa katoliku kirikult, kuna oli juba silmaga näha et Klara on rase. Kodused olud Adolf pidi tihti elukohta vahetama kuna Isa töö nõudis seda. Selle pärast ta elas Braunaust Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal. Oma leebesse emasse oli ta
Veronika saatis talle vastu kirja, et kui ta raha saatmist ei lõpeta, siis räägib ta kõigest Klarale. Klara leidis arhitekti, kes nende maja projekti valmis pidi tegema. Arhitekt Joonatan kutsus nad enda juurde saunapeole. Peale saunapidu tahtis Joonatan minna Pariisi, et oma silmaga näha kohta, kuhu maja ehitada tuleb, et seda paremini loodusega sobitada. Hommikul enne Pariisi minekut läks Joonatan kõigepealt Veronika juurest läbi ja alles siis läks Klarat peale võtma. Veronika juures olles tegi ta katse naist suudelda. See katse läks tal korda. Pariisis veetsid nad kolmekesti toredasti aega, tekkisid ka mõned vaidlused. Muuhulgas sai Veronika teada, et Klara oli varem Joonataniga käinud. Samuti hoiatas Klara enda sõbrannat selle eest, et Joonatanil tekivad tujud, mil teda mitte miski enam ei huvita ning see pidavat paarilisele emotsionaalses mõttes väga raskesti mõjuma. Kui nad tagasi Tallinnasse läksid, tahtis