Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks. Kui klapipesa on mõranenud siis tõmmatakse see välja ja asendatakse uuega. Klappe kontrollitakse visuaalselt kas liitepinnal on põlemisjälgi ja samuti ka klapipea, klapitaldriku viskumist. Põlenud klapp vahetatakse välja või lihvitakse tööpind siledaks. Klapipesa võib taastada põlemisjälgedest, kas freesimisel või lihvimise teel millele järgneb klapi sooveldamine.
et tal oleks kuhu pikeneda.Klapi paisumispilu suuruse annab autodata.Tavaliselt antakse vahemik(nt: sisse 0,25 0,30, välja 0,35 0,40).Klapi paisumispilu kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaas sammuti ka kõik juhtmed, voolikud jne..Seda tehakse vastaval teenendusvihikule ettenähtud läbijooksul.Paisumispilu kontrollitakse tavaliselt jahtunud mootoril.Tea, et suurem paisumispilu takistab mootoril normaalset tööd ja väiksem pilu, mis on ohtlik, võib klapitaldriku ära põletada.Klapi paisumispilu saab kontrollida siis kui silindris(kontrollitavas) on survetakti lõpp.Teades töö järjekorda, reguleeritakse kas: 1) Reguleerpoldi pikendamise või lühendamisega või 2)reguleerseibide paksuse muutmisega.Reguleerpolti saab keerata siis kui vastumutter eelnevalt vabastada.Et leida õige reguleerpoldi paksus selleks peab teadma autodatas ettenähtud pilu suuruse.Kui pilu on kas suurem või väiksem siis tuleb sellel klapil seib vahetada ja
Osandatakse mootor täielikult, sest vigastusi võib olla ka kolvigrupis Kui väntvõlli vigastused on tingitud vähesest õlitusest, kontrollitakse kolvigrupi detaile, klappe ja klapijuhtpukse, õlitõrjekübaraid-neid detaile mis võivad põhjustada suurt õlikulu Kontrollitakse ka õlipumpa ja reduksiooniklappi Kui selgub, et Kolvilon pragu või läbi põlenud rõngasoonte vahelik, paigaldatakse kõik uued kolvid Kui kolvipõhjal on klapitaldriku jälgi, kontrollitakse üle kõik klapid Kui üks keps on ilmselgelt deformeerunud, vaadatakse üle ka kõik teised Kui selgub, et Suure õlikulu tõttu vahetatakse välja kolvigrupp, tuleb tingimata remontida ka plokikaas Vahetada klappide õlitõrjekübarad, aga vajaduse korral ka klapid ning nende juhtpuksid Tasapinnalisuse kontrollimine Osandatud ploki ja plokikaane lahutuspindade tasapinnalisust kontrollitakse ka siis, kui nende
Samas võivad klapid olla kas rippklapid ( klapid „ripuvad“ silindri kaanes) ja avanevad silindri sissepoole.Tänapäeva mootoritel on enamasti kõik rippklapid. Kasutati ka külgklappe. Klapi ehitus: koosneb: ● klapisäär ● klapitaldrik Väiksematel mootoritel klapisäär ja klapitaldrik valmistatakse ühes tükis sepitsemise teel. Suured klapid siin võidakse klapisääred ja klapitaldrikud valmistada eraldi ja ühendatakse omavahek kokku. Klapitaldriku tööpind ehk tööfaas on tavaliselt 45° nurga all, ning klapitaldriku ja klapipesa tööpindade faasinurkade vahe on 1° - sellega saavutatakse see,et tööpind jääb väga kitsas ja see tagab klapi mitte kinnikiilumise ja samas hea hermeetilise sulgemisvõime. Silindripoolne klapitaldriku külg võib olla kas: sile, või sissepoole nõgus, ning võib olla varustatud avade või soonega klapi sooveldudfrakise kinnituseks. Klapisäärt jubib silindrikaanes juhtpuks, mis on valmistatud malmist
PEAKÄIVITUSKLAPPE JAGATAKSE I juhtimisviisi järgi käsitsi juhtimisega pneumaatilise juhtimisega II konstruktsiooni järgi diferentsiaal tüüpi (õhk voolab balloonist klapi diferentsiaal pinnale) klapialuse täitega ( õhk voolab balloonist klapi alusesse ruumi) PNEUMAATILISE KÄIVITUSKLAPI TÖÖPÕHIMÕTE: Peale käivitusklapi avamist voolab õhk peakäivitusklapi peale ja see on käivitusõhk, kuna klapp on suletud, sest klapitaldriku tasakaalustusjõud hoiab klappi suletuna. Õhujagajast kolvi peale tulev juhtõhu impulss surub kolvile ja see omakorda mõjub klapile, mis avaneb ja seega avab trassi õhule, ning käivitusõhk pääseb silindrisse. Silindrisse pääsenult mõjub see kolvile ja seega pannakse läbi kolvi mootori vänt – kepsmehanism pöörlema, mille tulemusel pöördub ka õhujagaja negatiivse profiiliga nukkketas asendisse, kus lõpetatakse silindrisse õhu andmine. AUTOMAAT KÄIVITUSKLAPP
annaabi.ee 
