maailma romantilise idealiseerimise vaimust. Neis võidutseb ime, kõik on allutatud ebamaisele jõule. Chagall kavandas ka dekoratsioone teatrile. Kui Venemaal alustati 1921.a. avangardi ja uue kunsti likvideerimist, põgenes Chagall Pariisi, kus kuulus Euroopa kunstnike eliidi hulka. Reisis palju mööda Prantsusmaad ja valmisid maalid, mis on inspireeritud Prantsusmaa loodusest. 1934.a. põletati avalikult mitmed Chagalli tööd Goebbelsi (Hitleri käsilane) käsul. Saksamaal algas juutide klaperjaht ning läheneva katastroofi eelaimdus andsid Chagalli töödele erilise apokalüptilise värvingu. Lemmimotiiviks sai ristilöömine. Teise maailmasõja ajal sõitis Chagall New Yorki, kus maalis tsükli ,,Küla ja sõda". Ootamatult suri 1944.a. Chagalli abikaasa. Kunstnik maalis suurest kurbusest ja murest kantud töid. 1948.a. naases kunstnik Prantsusmaale ja asus elama Nice lähistele. Peagi abiellus Chagall teist korda.
idealiseerimise vaimust. Neis võidutseb ime, kõik on allutatud ebamaisele jõule. Chagall kavandas ka dekoratsioone teatrile.Kui Venemaal alustati 1921.a. avangardi ja uue kunsti likvideerimist, põgenes Chagall Pariisi, kus kuulus Euroopa kunstnike eliidi hulka. Reisis palju mööda Prantsusmaad ja valmisid maalid, mis on inspireeritud Prantsusmaa loodusest.1934.a. põletati avalikult mitmed Chagalli tööd Goebbelsi (Hitleri käsilane) käsul. Saksamaal algas juutide klaperjaht ning läheneva katastroofi eelaimdus andsid Chagalli töödele erilise apokalüptilise värvingu. Lemmimotiiviks sai ristilöömine.Teise maailmasõja ajal sõitis Chagall New Yorki, kus maalis tsükli ,,Küla ja sõda". Ootamatult suri 1944.a. Chagalli abikaasa. Kunstnik maalis suurest kurbusest ja murest kantud töid. 1948.a. naases kunstnik Prantsusmaale ja asus elama Nice lähistele. Peagi abiellus Chagall teist korda. Chagalli maalidel on
mustad, kollased ja valged pole saanud võrdseid õigusi, jääb tema vägevus vaid paberile, omamata ei tähendust ega alust," kirjutas ajaleht ,,Ghanian Times". Presidendi käsul pealinnast Birminghami tulnud Föderaalse Juurdlusbüroo agendid ei leidnud mingeid kindlaid jälgi kurjadegijatest. ,,Pikkade nugade öö" oli rassistidel korda läinud. Kui kukluksklanlaste bande pommiloopijad jäid vabadusse, siis King arreteeriti. Süüdistus: osavõtt keelatud demonstratsioonist. Algas klaperjaht. King kuulutati sissesaadetud agitaatoriks, kes olevat üksi süüdi kõigis ,,segadustes". ,,Mul on unistus. Ma unistan, et ühel ilusal päeval hakkab meie maa elama meie kreedo järgi: ,,Kõik inimesed on loodud võrdsetena." Ma unistan, et ühel ilusal päeval võivad endiste orjade ja endiste orjapidajate pojad istuda vendluselauda kauni Georgia küngastel. Ma unistan, et ühel ilusal päeval isegi Mississipi osariik, mis praegu lämbub tagakiusamisest,
Ma ise arvan, et "Hundiseaduse" stsenaarium oli huvitavam kui "Reliikvia" oma. Räägitakse, et "Hundiseadusest" pole õiget filmi tulnud põhjusel, et stsenaarium oli nõrk. Mina olen vastupidisel seisukohal. Sisse oli kodeeritud suur raskus -- peategelase ja loomade suhe, mille nüüd Arvo Iho "Karu südames" realiseerib. Alguses tulnud materjal oli harju keskmine, aga siis organiseeriti kõik rezissöörid Tammeti ja selle materjali vastu ning klaperjaht läks lahti. See oli tüüpiline Danilovitsiaegne käitumine Rekkori poolt. Filmi direktor Felt ja mina olime ainukesed, kes üritasid koosolekutel Tammetit kaitsta. Neuland võttis asja üle, kusjuures tal polnud üldse aega ette valmistada, ta mõtles näiteks kohapeal välja eestlastele etnograafiat. Stsenaariumis peituvaid võimalusi ei õnnestunud välja mängida. Palju sa üldse stsenaariume ja näidendeid oled kirjutanud ja paljusid sa neist õnnestunuks pead?
1950-1958 August Jakobson 49 1958-1961 Juhan Eichfeld 1961-1970 Aleksei Müürissepp 1970-1978 Artur Vader 1978-.... Arnold Rüütel Vallavalitsuste asemele loodi 1950, kui vallad kaotati, Töörahva Saadikutenõukogu Täitevkomitee ehk TRSNTK. 1947 - Talunike seas hakati käsu korras kolhoose moodustama, kuid esimese aastaga tehti vaid viis tükki. Esimene kolhoos loodi saaremaal. 1948 - algab klaperjaht kulakutele. Paljud neist sattuvad tööl Kirde-Eesti kaevandustesse. Puht vene linnadeks muudetakse Paldiski ja Sillamäe. 25.05.1949 - Märtsi küüditamine. Eestist viidi siberisse 20'000 inimest. See oli nõukogude valitsusesle hea vahend kollektiviseerimise läbiviimiseks. Küüditamist viid läbi kindlate nimekirjade alusel kolmikute poolt. Samal aastal lõppeb ka metsavendlus. Äge võitlus asendub redutamisega ellujäämise nimel.