On tõendeid, et lühikest aega peale maavärinaid sealkandis veel elati, kuid hilisemast ajast puuduvad märgid inimtegevusest. Viimase hoobi andis sellele õnnetule alale orgu üleujutuste eest kaitsnud tammide pikk hooletusse jätmine. Tammid lagunesid, seetõttu valgus liiv Kronoselt ja teistel ümbritsevatelt mägedelt orgu. Endine pühapaik mattus liiva alla. Lisaks üleujutustele olid selles süüdi ka paduvihmad ning Kladeose jõesängi muutumine. Olümpia org muutus vaikseks asustamata alaks, kus miski ei viidanud selle muistsele suurusele, välja arvatud mõned Zeusi templi sammaste tükid ning osa kloostri varemeist. See oli kõik, mis Olümpia antiiksetest suurehitistest keskajal veel maapinnale ulatus. Ka nimi Olümpia ise vajus unustusse. Orgu, kus oli asunud muistne pühamu, kutsuti siis Antilaloseks (Kajade org), sest mägede vahel kajas hästi. (Kuningas/Voolaid 1997: 27-28)
5. sajandil eKr mängude kõrgperioodil kogunes iga nelja aasta järel Olümpiasse pidevalt üle 40 000 kreeklase. Nii muutusid olümpiamängud omamoodi ülekreekaliseks kokkusaamise kohaks. Siin peeti nõu ja sõlmiti lepinguid. Toimus kaupade vahetamine ning äritehingute kokku leppimine. Võisteldi ka vaimsetel aladel ja kaunites kunstides. Peamised olid aga võistlused kehalistel aladel. Olümpia väli asus Kronose mäe jalamil Alpheiose ja Kladeose jõgede ühinemiskohal. Olümpia ehitistest olid vanimad jumalanna Hera tempel Heraion ja olümpiamängude nõukogu istungitehoone Bouleuterion. Prytaneionis põles Zeusi auks igavene tuli ja seal peeti võitjate ning kõrgete külaliste auks lõpupidu. Suursugusem rajatis oli Zeusi tempel, mis ehitati aastatel 470-457 e.K.r. Altisest ida pool asus olümpiavõistluste peaareen Stadium. Seda võisid kasutada ainult võistlejad ja kohtunikud. Staadioni pikkus oli 213,75 ja laius 29 meetrit
· 394 pKr Rooma keiser Theodosius I keelustas olümpiamängud kui paganliku ettevõtmise. Pheidiase Zeusi kuju veeti Konstantinoopolisse, kus see 476 tulekahjus hävis. · 420 pKr Keiser Theodosius II määras Zeusi templi hävitamisele. · umbes 450 pKr Bütsantsi mungad ehitasid Olümpia Pheidiase töökoja kohale kloostri. · 522 pKr Suur maavärisemine purustas Olümpia ehitised. · 551 pKr Teine suur maavärisemine täiendas purustusi. · umbes 600 pKr Kladeose jõesängi muutmisega kaasnevad üleujutused haarasid Olümpia ning matsid varemed liiva, savi ja kivirusude alla. Kasutatud kirjandus 1.www.wikipedia.ee 2.www.google.ee 3.www.miksike.ee 4.www.schoolworkhelper.net Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Müüdid olümpimängude päritolu kohta;ajalugu; 3.Esimesed olümpiamängud;olümpiamängude kava;olümpiamängudeks valmistumine;olümpiavõitjad 4.Pealtvaatajad;olme;hilisperiood;korraldajad 5-6
ettevõtmise. Pheidiase Zeusi kuju veeti Konstantinoopolisse, kus see 476 tulekahjus hävis. · 420 pKr Keiser Theodosius II määras Zeusi templi hävitamisele. · umbes 450 pKr Bütsantsi mungad ehitasid Olümpia Pheidiase töökoja kohale kloostri. · 522 pKr Suur maavärisemine purustas Olümpia ehitised. · 551 pKr Teine suur maavärisemine täiendas purustusi. · umbes 600 pKr Kladeose jõesängi muutmisega kaasnevad üleujutused haarasid Olümpia ning matsid varemed liiva, savi ja kivirusude alla. http://de.wikipedia.org/upload/6/6c/Olympia-Stadion.jpg Olümpia staadion praegu 18 Nüüdisaegsed olümpiamängud Olümpialipp Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud
annaabi.ee 
