tuntud tervist kahjustanud ja paigaldamisel torkinud klaasvill on ajaloo prügikastis koos teiste vene ajal Läänest kopeeritud tehnoloogia abil toodetud nõukogude saavutustega. Klaasvill koosneb kuni 80% ulatuses ringlusest hangitud klaasist. 6 Lisaks kergele kaalule on klaasvillade eeliseks et näiteks kui katuseluugi lahtiununemise korral sisse pääsev niiskus jääb klaasvillal pealiskihtidesse, kui kivivillades niiskus valgub alumistesse kihtidesse nii et pealispind jääb kuivaks. KIVIVILLA soojusjuhtivusteguri väärtused on vahemikus 0,037 - 0,050 W/mK seega mõne kivivilla soojatakistuse omadused pisut madalamad kui seda on klaasvillal. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Kivivilla toodetakse pehmest ehk basaltkivimist, kasutades sellised kiviliigid nagu nt gabro, anortosiit ja dolomiit
`Särav'? Järelkõlakestus, helitugevus, kõne selgusarv, muusika selgusarv. 11 Missugused ehitusmaterjalid on helipeegeldavad? Missugused on põhilised helineeldematerjalid, mida laialdaselt kasutatakse? Kõva pinnaga. Poorsed ja resonantsi põhimõttel töötavad. 12 Mida iseloomustavad materjali helineeldetegurid? Missugused helineeldematerjalid töötavad resonantsi põhimõttel? Mis põhimõttel sumbub heli villaplaadis? Kas klaasvillal ja kivivillal on olulist vahet? Helineeldetegur iseloomustab heli neelduvust. Resonantsil töötavad perforeeritud materjalid ning kõvad siledad materjalid. Villaplaadis heli muutub soojusenergiaks. Ei. 13 Missuguseid helineeldematerjale võib paigaldada otse ehituskonstruktsiooni pinnale ja missugused tuleb paigaldada õhuvahega? Kuidas mõjutab õhuvahe suurus materjali helineeldumist? Kuidas mõjutab villaplaadi paksus plaadi helineeldeomadusi?
Tootmisprotsessi iseärasusest tulenevalt on kivivilla kiud lühemad ning jämedamad ja klaasvillakiud pikemad, peenemad ja elastsemad. Mõlemaid hoiab koos sama sideaine. Ka kivivilla heliisolatsiooni- ja summutus- ning niiskusomadused on väga head ning kivivilla soojusjuhtivusteguri väärtused on vahemikus 0,037 - 0,050 W/mK seega mõne kivivilla soojatakistuse omadused pisut madalamad kui seda on klaasvillal. Kivivilltooted ei põle ning neid võib kasutada kõigis hoonetes ilma piiranguteta. Pinnakatteta tooted on klassifitseeritud euronormatiivide alusel A1 klassi ning alumiiniumfooliumi või klaaskiudvildiga kaetud tooted on klassifitseeritud euronormatiivide alusel klassi: A2 (EN ISO 13501-1). Räbuvill Räbuvill valmistatakse kõrgaju räbust. Eestis (Kohtla-Järvel) on toodetud räbuvillaga
zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html (26.11.2011) 3. Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. Pindkatted. [WWW] http://sites.google.com/site/terased/5-metallide-korrosioon-ja-korrosioonitorje- pinnakatted (26.11.2011) 4. Maalehe artikkel ,,Õige isolatsioonimaterjal ennetab tulekahju" Sisu avaneb PDF failina. [WWW] http://www.isover.ee/download.aspx?intFileID=3140 (28.11.2011) 5. Soojapidavus, üldised küsimused. Mis vahe on klaasvillal ja kivivillal? [WWW] http://www.isover.ee/ee/KKK/ (28.11.2011) 6. Heliisolatsioon [WWW] http://www.paroc.ee/channels/ee/building+insulation/design+guidelines/heliisolatsioo n.asp (28.11.2011) 7. Niiskusomadused [WWW] http://www.paroc.ee/channels/ee/building+insulation/design+guidelines/niiskusomadu sed.asp (28.11.2011) 25 8. Kivivilla tootmisprotsess pildina [WWW] http://www.slg