Siidiga hõõrutud klaaspulga võib lähendada ka näiteks kuivadele puhastele juustele või kraanist voolavale veeojale. Ka need tõmbuvad klaaspulga poole. Eelnevalt hõõrutud klaaspulga poole tõmbub isegi teravikul tasakaalustatud raske raudlatt. Kui samadele kehadele lähendada aga klaaspulk, mida pole hõõrutud, ei tõmba see enda poole ei paberitükikesi, juukseid, veejuga ega ka raudlatti. Kirjeldatud katsetest ilmneb, et hõõrutud klaaspulgal on omadus, mida hõõrumata klaaspulgal pole. Hõõrutud klaaspulk tõmbab enda poole teisi kehasid. Selline omadus võib hõõrumise tulemusel tekkida ka paljudel teistel kehadel. Näiteks kustutuskummi, riide või paberiga hõõrutud pastapliiats ja plastjoonlaud tõmbavad samuti enda poole teisi kehasid.
v-antud magnetvälja punkti saab läbida ainult üks jõujoon, jõujoonte tihedus on suurem seal,kus magnetväli on suurem. 10.kui laetud kehad tõukuvad,siis see tähendab,et nad on laetud.. v-samanimeliselt. 11.kui viia magnetvälja vooluga juhe siis.. Vooluga juhtmele mõjub jõud. 12.milline alljärgnev väide ei ole õige? v-elektroskoobiga mõõdetakse laengute olemasolu. 13.elektrivool tekib.. v-elektronide suunatud liikumise tulemusena. 14.võrdle eboniitpulga ja klaaspulga laenguid.. v-klaaspulgal on suurem laeng 15.oerstedi katse tulemusena selgus et.. v-vooluga juhtme läheduses asuv magnetnõel võib pöörduda. 16.mille poolest on elektriväli homogeenne? v-väljatugevus ja suund on igas punktis sama. 17.millisel joonisel on tegemist erinimeliste laengute elektrivälja jõujoontega? v-joonisel a 18.mille poolest erinevad juhid mittejuhtidest? v-juhtides on väga palju vabu laengukandjaid.
Seega peab ka laenguid olema kahte liiki. Laengu arvväärtus määrab jõu suuruse, märk aga suuna. Samanimeliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud. Elektrit mittejuhtiva niidi otsas rippuvat kerget metallfooliumist keha nimetatakse sageli elektripendliks. Lähendades metallfooliumist keha klaaspulgale, mis on naha või siidriidega hõõrumise teel positiivselt laetud, tõukub toruke klaaspulgast eemale, sest klaaspulgal ja torukesel on samanimeline, täpsemalt positiivne laeng. Viies rippuva fooliumtorukese lähedusse villase riidega hõõrutud plastmasskeha, näiteks kammi või joonlaua. Märkame, et toruke tõmbub selle eseme poole. Võime väita, et plastmasskehal on torukese ja seega ka klaaspulga suhtes erinevat liiki laeng negatiivne laeng 10) Elementaarlaeng (mõiste, näited osakestest, kellel see olemas on) Elementaarlaenguks e nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust.
Siidiga hõõrutud klaaspulga võib lähendanda ka näiteks kuivadele puhastele juustele või kraanist voolavale veeojale. Ka need tõmbuvad klaaspulga poole. Eelnevalt hõõrutud klaaspulga poole tõmbub isegi teravikul tasakaalustatud raske raudlatt. Kui samadele kehadele lähendada aga klaaspulk, mida pole hõõrutud, ei tõmba see enda poole ei paberitükikesi, juukseid, veejuga ega ka raudlatti. Kirlejdatud katsetest ilmneb, et hõõrutud klaaspulgal on omadus, mida hõõrumata klaaspulgal ei ole. Hõõrutud klaaspulk tõmbab ena poole teisi kehasid. Selline omadus võib hõõrumise tulemusel tekkida ka paljudel teistel kehadel. Näiteks kustukummi, riide või paberiga hõõrutud pastapliiatsi ja plastjoonlaud tõmbavad samuti enda poole teisi kehasid. Keha omadusi kirjeldatakse füüsikaliste suuruste abil. Hõõrumisel tekkinud keha omadust, tõmmata enda poole teis kehasid kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil
annaabi.ee 
