tulemus). Öeldakse, et veest õhku levimisel on täieliku peegelduse piirnurk umbes 49°. Aga klaas on optiliselt veelgi tihedam kui vesi. Klaasist õhku levimisel on täieliku peegelduse piirnurk umbes 42°. Praktikas on oluline, et see on väiksem kui 45°. Miks? Vaatleme klaasist püstprismat, mille põhjaks on võrdhaarne täisnurkne kolmnurk. Langegu valgus risti prisma väiksemale külgtahule. Joonis 3.22. Valguse levimine klaasprismas Selle valguskiire edasise käigu konstrueerimisel tuleb olla väga tähelepane- lik. 1. Prismasse siseneb valgus suunda muutmata, sest langemisnurk on 0° (joonis 3.22 b). 2. Valgus jõuab klaasis levides klaasi ja õhu eralduspinnale. Nüüd tuleb tõmmata langemispunktist ristsirge (joonis 3.22 c). Jooniselt nähtub, et langemisnurk on 45°. See aga tähendab, et selles punk- tis valgus klaasist õhku ei lähegi, vaid toimub täielik peegeldus vastavalt
roheline helesinine tumesinine violetne Valguse dispersioon (ladina keelest hajuma) on nähtus, mida põhjustab aine murdumisnäitaja olenevus valguse lainepikkusest (sagedusest). Näiteks klaasprismas jaguneb valge valguse kiir üksikuteks värvilisteks kiirteks, mida nimetatakse spektriks. Sõnaga spekter mõeldakse üldiselt liitnähtuse jaotamist üksikkomponentideks. Joonisel on näidatud spektri saamine klaasprisma abil. Prisma tahule langeb kitsas valge valguse kimp (joonisel tähistatud musta jämeda joonega). Prismas valguse murdumisel valge valgus jaguneb üksikuteks värvilisteks kiirteks, mis moodustavad
Lihtekri puhul peab ekri asetama statsionaarsele alusele, näiteks puitvarda otsa, vaatleja silmade kõrgusele, et ekrit saaks kontrolliks 90 kraadi keerata ning samuti, et saaks jälgida, kas sirge AB ja CD ühtivad täpselt ekri otstega (kordamööda tuleb mõlemas ekri otsas eraldi vaadata, kas on ikka täpselt risti). Palju töömahukam, kui optiliste ekritega töötamine. Optiline ekker: täisnurk saadakse valguskiire peegeldumisega peeglites või murdumisega klaasprismas. Annab paremaid tulemusi tasasel maal, ei võimalda võtta suure kaldega vaatlussuundi. Peegelekker koosneb kahest tasapinnalisest peeglist, kinnitatud kolmnurksesse karpi, oma vahel 45 kraadi. Karbi seina sisse, peeglite kohale, on lõigatud aknad tähiste viseerimiseks. Mõõdistusteljeks on mõõdistuskäigu külg (AB), mida mööda pingutatakse mõõdulint. Kasutatakse olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest mõõdistatavate objektideni ei ületa ruleti pikkust
nähtavas valguses. Seega täiendavalt valguse peegeldumisele ja neeldumisele peame arvestama mittemetalses keskkonnas ka valguse murdumist ja läbimist. 8.5.1. Valguse murdumine Murdumisnäitaja oli defineeritud kui valguse kiiruste suhe vaakuumis ja antud keskkonnas (joon. 8.7) c n= v n väärtus sõltub langeva valguse lainepikkusest. Murdumisnäitaja väärtuse sõltuvus langeva valguse lainepikkusest on ilmekalt jälgitav valge valguse jagunemisel enda komponentideks klaasprismas. Iga lainepikkusega kiirgus murdub erineva nurga all ja läbib erineva tee prismas ja ilmneb erineva värvuse osana. Valguse kiirus mingis materjalis on avaldatav valemiga (joon. 8.7) 1 v= µ 67 - materjali dielektriline läbitavus; µ - materjali suhteline magnetiline läbitavus. c µ n= = = r µr v o µo r materjali dielektriline konstant;
annaabi.ee 
