Keskkonnaga samastumine aitab neil end vaenlase eest kaitsta ja ise saaki jahtida. Haardeulatuses leiduvast saagist kas haaratakse kinni või imetakse ta sisse isegi kuni 3 cm kauguselt. 5)Laevukesed toituvad kaladest, vähkidest, garneelidest ja homaaridest, samuti koljustest. Toitu hangivad nad tundlike moretseptorite abil, mis paiknevad nende peenikeste kombitsate tipus ja lõpuste kõrval. Silmad on neil küll suured, aga pole täiuslikud, sest need on nõrgad, ilma läätse ja klaaskehata. Laevukesed jahivad öösel. Nad närivad toidu tugevate sarvjate lõugadega, mis meenutavad papagoi nokka. Nad haukavad suure tüki, mis jõuab suhu kareda keele abil. Seedimine kestab 30 tundi. Konkurents - 1)Omavahel konkureerivad astelrai ja hiid-sarvikrai, kuna nad mõlemad elavad samades piirkondades ja söövad limuseid ja vähilaadseid. Mõlemad elavad soojemates ookeani piirkondades. Kui mõlemad raid hakkavad omavahel toidu pärast võitlema, siis jääb
keskmiselt on neid 90 tükki. Suu on varustatud paari võimsate lõugadega ja laia hõõrlaga. Laevukesel tindinääret ei ole. Laevukesed toituvad kaladest, vähkidest, garneelidest ja homaaridest, samuti korjustest. Toitu hangivad nad tundlike kemoretseptorite abil, mis paiknevad nende peenikeste kombitsate tipus ja lõpuste kõrval. Laevukeste silmad, olgugi suured, pole täiuslikud, vaid on palju nõrgemad kui teistel peajalgsetel. Nende silmad on pokaalikujulised, ilma läätse ja klaaskehata, seetõttu pole nad võimelised eristama ümbritsevate esemete üksikasju. Laevukesed hakkavad põhjast toitu hankima alles öösel. Nad liiguvad edasi, lastes vee kitsa ava kaudu lehtrist välja. Nad liiguvad aeglaselt pea ees. Sealjuures kombivad nad kombitsatega merepõhja. Laevukesed närivad toitu tugevate sarvjate lõugadega. Nad haukavad suuri tükke, mis jõuavad suhu kareda keele abil. Ühe söömaaja seedimine võtab laevukesel aega umbes 30 tundi.
13 Alamklass: neljalõpusesed ehk väliskojased Laevukeselised on üpris primitiivsed, välise mitmekambrilise kojaga peajalgsed. Koda on spiraalne, eksogastriliselt käändunud ning vaheseintega mitmeks kambriks jaotunud. Loom paikneb viimases, kõige suuremas kambris. Kõik ülejäänud kambrid on täidetud gaasidega. Suuremaks kasvades siirdub laevuke uude ja avaramasse kambrisse. Laevukeseliste jala ülaosa moodustab massiivse sagara. Suures peas on pokaalikujulised, ilma läätse ja klaaskehata silmad ning samuti arvukad, ilma iminappadeta jalgkombitsad. Suu on varustatud paari võimsate lõugadega ning laia hõõrlaga. Kui laevuke tahab merepõhja laskuda, täidab ta koja veega, muutub raskeks ning laskub kergesti. Nad peavad jahti väikestele vähkidele ning söövad ka raipeid. Laevukese kodadest valmistatakse ehteid, lauanõusid ning nööpe. Vaikse ookeani paljudel saartel süüakse nende loomade liha. 14 Alamklass: kahelõpusesed ehk sisekojased
annaabi.ee 
